Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Opositsioonilise seisuga on kõneleja kriitiline valitsuse eelarve suhtes ja näeb keskklassi ning vaesuses olevaid inimesi ohustatud. Ta rõhutab, et maksumõjusid põhjustab eelarve keskeltikendus ning väidab, et koalitsioon jätkab Reformierakonna poliitikat, karistades inimesi. Soovib progressiivset maksusüsteemi (astmeline tulumaks) ja pangamaksi ning on vastumeelne tarbimismaksude suurendamisele; rõhutab, et emad ja pered võivad saada õiguslike ja sotsiaalsete garantiide vähendamist, kui riik jätkab seniseid samme. Ta näeb tugevat vajadust debattide ja alternatiivsete lahenduste suunas japarte järelevalve tagamisel.

XV Riigikogu IV istungjärgu plenaril esindavad Keskfraktsiooni liikmed opositsioonilist positsiooni koalitsiooni vastu: nad rõhutavad majanduse kaitset, regionaalset ebavõrdsust ning kriitikat rohepööre kiirendava kiirusega seoses. Nad on tugevalt vastu kiirele rohepöörde elluviimisele, väites, et tuleb eelistada Eesti tootmiste arendamist ja EL-i majanduse kasu, enne kui radikaalne rohepööre kaasa tuua. Samuti rõhutavad nad odava elektri tagamise ja ettevõtluskeskkonna tugevdamise olulisust ning Hiina sõltuvuse vähendamist.

Esineja on välispoliitikas kriitiline suuna muutuse suhtes ning rõhutab vajadust selge ja ühtse peaministri seisukoha järele. Ta toob välja, et Eesti hääletas ÜRO resolutsiooni Iisraeli-Palestiina alade okupatsiooni hukka mõistmiseks, kuid kaldus varasemast positsioonist ning liidrite tasandil on see tema sõnul vastuolus USA positsiooniga. Paljud poliitilised jõud ning eelnevad välisministrid on mures, mis teeb seisukoha selgitamise eriti vajalikuks. Positsioon on kriitiline ning suunatud valitsuse välispoliitika selguse ja järjepidevuse tagamisele.

Ta on kaitsetööstuse tugevdamise poolt ning selle mõju majandusele peab oluliseks. Ta rõhutab vajadust näha konkreetseid prognoose käibe, uute turgude ja mahtude suurendamise kohta ning on avatud analüüsidele ja andmete jagamisele.

Peamised teemad on välispoliitika järjepidevus ja selgus. Esineja on kriitiline Eesti 200 retoorika ja välisminister Margus Tsahkna tegevuse suhtes ning rõhutab vajadust hoida ja arendada diplomsaatilisi suhteid ning vältida segadust. Positsioon on kriitiline ja eesmärk on selge ning loodetav välispoliitika parema juhtimise suunas.

Peamine poliitiline positsioon on perepoliitika ja demograafilise arengu edendamine. Toetatakse meetmeid, mis soodustavad pere loomist ja lastetoetuste jätmist, ning nähakse demograafilist pilti kui keskset poliitikateemat. Kriitika keskendub praegusele valitsusele, mida peetakse ebastabiilseks ning varasemate otsuste vastupidiseks muutmiseks; rõhk on vajadusel järjepidevatel ja tulevikku suunatud meetmetel.

Eesti parlamendi liikmena on ta energiapoliitikas tugeva opositsiooni esindaja: ta on kindlalt vastu eelnõule, mis kiirendab meretuulikute ja teiste taastuvenergia investeeringuid, väites et see kahjustab tarbijate huve ja majanduslikku tasuvust. Ta rõhutab, et prioriteediks peaks olema odav elekter ning eelistab maismaa tuule- ja päikeseenergia lahendusi riigi tasandil, mitte merel paigaldatavaid lahendusi. Samuti rõhutab vajadust selge riikliku poliitika järele põlevkivi CO2-teemal ja olemasolevate töökohtade kaitsmisel, nähes selles pikaajalist majanduslikku stabiliseerimist. Positsioonil kajastub nii majanduslik kui ka regionaalne/kultuuriline tasakaalustatus, keskendudes tarbijahindade ja tööhõive hoidmisele.

Valitsuse maksupoliitika osas on tugev opositsioon ja kriitika: maksutõusud näivad toonitatud kui kiired ja "lihtsad" lahendused, mis võivad inflatsiooni kasvatada ning vähendada ostujõudu. Ta rõhutab vajadust tõenduspõhise majandusanalüüsi järele ja on veendunud, et meetmed peaksid edendama solidaarsust ning majanduskasvu, mitte seda pidurdama. Ta on kriitiline kavandatavate maksude ja tulumaksumäärade osas ning rõhutab, et eeldatav tasakaal tuleb saavutada läbi tõenduspõhise lähenemise, mitte ühekülgse kulutuste kärpimise teel.

Kõige olulisemad on siseturvalisus ja inimeste toimetulek; esineja rõhutab riigi tugevuse sõltuvust inimestest ning kõlab kui tugeva sotsiaalse turvatunde ja turvalisuse tagaja. On kriitiline oma valitsuse majanduspoliitika ja maksupoliitika suhtes ning rõhutab, et rahastust tuleb suunata inimeste toimetuleku ja julgeoleku tõstmisele; visand on tugeva opositsiooni ning väärtuspõhine (Toimetulek on julgeolek) lähenemine. Stiil on policy-/performance-põhine ning kriitiline, kuid keskendub konkreetsitele probleemidele ja nende lahendustele.

Kõnealuse eelnõu suhtes on fraktsioon tugevalt opositsiooniliselt: rõhutatakse, et eelnõu lisab ettevõtetele koormusi ning võib viia kindlustusprobleemideni ja investeeringute arvu vähenemisele. Esile tõstetakse, et kooskõlastusring ei kaasanud ringmajandusettevõtete liitu ning seega on protsess puudulik ning tulemus ebasoodne ettevõtlusele. Stance on tugevasti poliitikapõhine ja majanduskeskselt kriitiline; soovitakse eelnõu tagasi lükata/esitada muudatusi ning suurendada huvigruppide kaasamist.

Kõige olulisemad teemad on piiride olukord ja Venemaa külastuste piiramine; ta selgelt nõustub seisukohaga, et Venemaad praegusel ajal külastama ei peaks. Ta rõhutab humanitaarset leevendust piiril ja vajadust koostööd Narva linna ning kohalike omavalitsustega; toetus on tugeva väärtuspõhise ja praktilise lähtekoha suunas. Ta ei esita detailseid poliitilisi plaani, kuid rõhutab inimeste olukorra parandamist ja koostöö olulisust.

Peamised huvid on pereväärtuste ja tööaja paindlikkuse edendamine; eesmärk on perekondade parem koosolemise võimalus ja tööelu tasakaal. Toetab neljapäevase töönädala ideed kui vahendit nii pereeluks kui majanduse stimuleerimiseks; rõhutab, et otsused peaksid tulenema põhjalikust arutelust, mitte pelgalt esitatud eelnõust. Positsioon on policy-driven, keskendudes sotsiaalsetele eesmärkidele, ning näitab valmisolekut kaasata ministrit ja komisjone sisulisele läbivaatusele.