Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Peamised vastased on koalitsiooninimekirja Reformierakond ja koostööpartnerid (Eesti 200), keda kritiseeritakse poliitiliste otsuste ning maksupoliitika tõttu. Ta süüdistab koalitsiooni järjepidevalt Reformierakonna poliitika järgimises ning räägib, et valitsus karistab inimesi; kriitika on tugev, tihti manifesteeriva ja tõsise tooniga. Ta viitab ka sellele, et opositsioon ei jäta valitsevaid otsuseid ilmeksimatu ning otsib alternatiive nagu pangamaks ja astmeline tulumaks.

Keskfraktsioon on tugevalt opositsiooniline: kriitika suunatud valitsuse otsustele ja eelnõude kiirustatusele; rõhutab, et koalitsioon on teinud kahju ettevõtlusele ja inimeste elule. Intensiivsus on kõrge ning kompromissi osas näib puuduvat või on piiratud; eelnõud võivad saada hääletuse vastu.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse välispoliitika suunale ja Margus Tsahkna ministri tegevusele; puudutatakse USA ja kohaliku liitlase positsioonide lõikumist ning nimetatakse muret tekitavaks arenguks. Otsene toon on kriitiline ning pretensioon, et PM ei ole esitanud selget seisukohta; mainitakse, et enamik poliitilisi jõude ja eelnevad välisministrid on selle arenguga concerned. Eesti 200’i mainimine viitab võimalikule erandile opositsioonis.

Pole piisavalt andmeid.

Kriitika on suunatud valitsuse välispoliitikale ja Eesti 200 retoorikale ning ministri tegevusele. Toob esile segaduse ja ebapiisava selguse välispoliitikas ning vajaduse stabiilse suuna järele; kriitika on tugev ja põhineb eestvõttest puuduvast ühtsusest. Kompromissi soovi või konkreetseid alternatiivseid poliitikasoove esitab autori eesmärkidele vaatamata, keskendudes kontrolli ja selguse vajadusele.

Põhiline oppositsioon on praegune valitsus, keda süüdistatakse otsuste muutmises ja stabiilsuse puudumises, eriti lastetoetuste osas. Kriitika on poliitikapõhine, mitte isiklik ning ei näita koostöövahendeid, vaid rõhutab vajadust paremate ja järjepidevate otsuste järele.

Oluline vastuvõtmise vastane positsioon eelnõule: Keskerakonna liige ei poolda meretuulike ja kiirete dotatsioonide suunamist ning rõhutab, et lõpptarbijad kannaksid suurimat koormat. Ta on kriitiline riigi plaani osas ja rõhutab majanduslikku mõistlikkust ning odava elektri tagamist; näitab vastumeelsust roheelike kavadel ja meretuulikutel, eriti saarte lähedal.

Põhiline vastane positsioon valitsuse maksupoliitikale; kriitika on poliitika- ja majanduslikul tasandil, mitte personaalse. Õhutab, et maksutõusud toovad kaasa hinnatõusu ja tarbimise languse ning rõhutab vajadust tõendusmaterjalide ja majandusanalüüside järele; ei näe praegust tee sobivat ning püüab kaasa tuua alternatiivseid lahendusi edasisteks aruteludeks.

Selgelt opositsiooniline; kritiseerib käimasolevat valitsust ja selle otsuseid majanduse, fiskaalpoliitika ja sissetulekut mõjutavate meetmete osas. Võtab seisukoha, et riik koormab kesk- ja madalamaid tuludega inimesi ning kutsub valitsust vastutama ja esile tooma tegelikke meetmeid olukorra parandamiseks.

Põhiline vastane grupp on eelnõu koostajad ja valitsus; süüdistatakse „ettevõtjavaenulikkuses“ ning kooskõlastuste puudulikkuses. Kritiseeritakse protsessi ja soovitakse, et huvigrupid (nt ringmajandusettevõtete liit) oleksid kaasatud ning et ettevõtlusele ei loodaks ebareaalseid või täitmata sihte. Intensiivsus on kõrge ja kompromissi rõhutamine on piiratud; nõutakse eelnõu tagasi lükkamist või läbivaatust.

Vene pool esineb peamise vastupanu ja piiride ilksunkunud olukorra tekitajana; kriitika suunatakse peamiselt olukorra keerukusele, mitte isiklikele süüdistustele. Tasakaalustatud toonis märgitakse vastupanu, kuid ei tõrju otseselt diplomaatilist suhtlust või humanitaarset lähenemist.

Viitab sotsiaaldemokraatide ettepanekule neljapäevase töönädala kohta ja märgib komisjoni negatiivset otsust, kuid ei suuna rünnakuid konkreetsete isikute vastu. Kinnitab, et esitatud kriitika keskendub protseduurilisele läbivaatusele.