Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Kõne on olemuselt combative ja emotsionaalselt kirev, tihti kärgib terav kriitika ning kasutab isiklikke ilmekaid väljendeid (nt “karistab inimesi”, “petate valijaid”). Kasutab retoorilisi võtteid, ajutise maksustamise võrdlemist ajaloo kontekstiga ja tugevat süüdistavat toonust; samas sisaldub alus arvulisi tõendeid ja ajaloolisi viiteid. Ühtlasi on stiil mõnevõrra narratiivne ja lugupeetud juhataja tervitus võib olla demonstratiivne algatus eelarve debatti suunas.

Räägib combative ja emotsionaalsel toonil, sageli küsimuste ja tugevate väidete vormis; kasutab dramaatilist žesti ja näiteid, sealhulgas rusikas kõnepuldi vastu, et suurendada mõju. Tekstil on ka osaliselt analüütiline, kuid peamiselt kriitiline ja võitluslik stiil.

Kõne on kriitiline ja otsiv, kasutades otseseid küsimusi ning näiteid, et esile tuua erimeelsusi. Tone on ametlik, kuid emotsionaalse kogemuse kaudu muret väljendav ja välispoliitika üle arutlev. Tekst sisaldab viiteid varasemale praktikale ja kuulujutudele (“parafraseerida teie erakonna liiget”) ning aitab tugevdada debati jätkamiseks vajadust selge sõnumi järele.

Kohanev ja viisakas toon, mille keskmes on küsimus ja info hankimine; esiletõstetud on tänamine ja austav pöördumine ministeri poole.

Kõneleja on kriitiline, kuid mõõdukas ning kasutab küsimusi ja konkreetseid näiteid. Tekstides on parlamendiline vorm, tihti vormiline tervitus ja isiklikud tähelepanekud, mida tasakaalustab analüütiline kriitika. Rõhk on probleemide selgest kirjeldamisest ning võimalike lahenduste otsimisel välispoliitika kvaliteedi suurendamisel.

Rääkimine on vormiline, tänulik ja analüütiline; kasutab küsimusi ning pehmendab kriitikat, kuid samal ajal rõhutab poliitikate mõju ja vajadust tegutsemiseks. Emotsioon on mõõdukas ja fokus on faktidel ning mittekonfliktse arutelu edendamisel.

Kriitiline ja lõppkokkuvõttes argumendile orienteeritud toon, kasutab retoorilisi küsimusi ja emotsionaalseid viiteid (nt “avalikust huvist üle sõitmine” ning “muinasjutt, et odav elekter tuleb”). Teksti struktuur on analüütiline, kuid kaasab ka sümpaatseid näiteid (kalurid, saarte kogukonnad), ning pöörab tähelepanu protseduurilisele aspektile (pausid, hääletused).

Kohaliku infotunni kontekstis combatiivne, kuid faktide ja viidete toel tetheritud stiil. Kasutab lõikudes küsimusi, viiteid välistele allikatele ja otsekoheseid seisukohti; vahel kasutab hingeiddust (humor, naer) ning emotsionaalseid pöördeid, kuid püsib peamiselt argumentatiivsel ja struktureeritud tasandil.

Rõhk on combative ja diagnoosivõimas, tihti kriitiline ja otsene. Kasutab tugevaid emotsionaalseid ja provokatiivseid noote (nt küsimused, isiklikud viited ministritele, tõstatatud statistika). Tekst sisaldab sotsiaalseid väärtusi rõhutavaid motiive ning vahel irooniat ja retoorilisi saalikirjeldusi (nt “kolm minutit lisaaega”).

Rhetorika on üldiselt combative ja impulsiivne: kasutab tugevaid lauseid, kordab „ei toeta/ei ole päri“, esitab empaatiliselt sotsiaalse hinnangu ettevõtjate olukorrale ning esitab küsimusi juhatajale ja ministerele. Kõneldes kombineerib ta emotsionaalse tähelepanu äriliidule ning loogilise argumendi, kuid fookus on kriitiline ja vastandav.

Toon on rahulik, koostöötaotlev ja pragmaatiline; kasutab otsekõne vorme ja küsimusi interaktiivse dialoogi soodustamiseks. Emotsionaalseks rõhuks on empaatia inimeste olukorra suhtes ning fookus probleemide praktilisel lahendamisel. Keeleline vorm on viisakas ja vormiline, kuid otsekohene.

Kõne on austav ja koostöövalmis; kasutab küsimusi ja alternatiivseid lahendusi (ministri kaasamine, sisulise arutelu leidmine). Toon on rahulik, mitte ründav, keskendub protseduurile ja lahendustele.