Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Majanduslikud vaated on sparing- ja pro-redistributiivsed: soovib astmeline tulumaks ja pangamaksi ning on vastu tarbimismaksude järsule tõusule. Ta juhib tähelepanu, et maksude tõstmine mõjutab eelkõige vaesuses olevaid ja madalaid sissetulekuid ning annab märke sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemisest. Ta arutleb ka sotsiaalmaksu võimaliku tõusu ja julgeolekumaksu ajutisuse üle, näidates muret maksumuutuste kestvuse ja majanduskasvu mõju üle. Vähemalt osutab ta eelarve puudustele, mis võivad koormata inimesi ja ettevõtluskeskkonda.

Majanduse jaoks prioriteedid on odav elektrienergia, kodumaise tootmise arendamine ja globaalsete tarneraskuste vähendamine. Ta keeldub Kiina sõltuvuse kasvu jätkamisest ning rõhutab, et rohepöörde efektiivsus peab olema majanduslikult mõistlik ning riigi tööhõive ja tarbijate huvides. Soovitab toidu- ja maksupoliitikas mõistlikke toetusi (nt toidukäibemaksu langetamine) ja sotsiaalsete kulude suurendamist, et leevendada inflatsioonimõjusid.

Pole piisavalt andmeid

Positiivne ja kasvule suunatud vaade kaitsetööstusele; rõhutab vajadust majanduslike näitajate prognooside (käive, turud, mahud) alusel tegevuse laiendamiseks.

Majanduse kontekstis rõhutatakse majanduslangust, vajadust haarata uusi turge ning majandusdiplomaatia tähtsust. Kritiseeritakse praktikaid, mis ei toeta ekspotordi või majandussidemete arengut, ning viidatakse saatkondade personalilise koondamisele Hiinas kui näitele ressursipuudusest. Ta rõhutab vajadust nähtava ja tõhusa majanduspoliitika järele välispoliitikas.

Toetatakse perepoliitikat ja lastetoetuste jätkut, rõhutatakse majanduspoliitika stabiilsuse olulisust ja pereloomise soodustamist läbi eelnõude meetmete. Puuduvad täpsed finantsandmed või numbrilised detailid, kuid positsioon kaldub soodustavale suunale riiklike kulutuste kaudu pere toetamiseks.

Majanduslikud kaalutlusedena rõhutab ta tarbijate elektrihinda, riigi ja elanike raha kasutamist ning võrgutasude kasvavat koormust. On skeptiline dotatsioonide ja riiklike subsiidiumide üle ning väidab, et meretuuliku plaan nõuab suuri investeeringuid, mida lõpptarbija maksab. Soovitab alternatiivi: maismaa tuulepargid ja päikeseparkide arendamine, mis on majanduslikult tasuvamad.

Majanduskasv ja inflatsioon on keskseteks; maksutõusude suhtes on kriitiline ja eelistab majanduskeskkonna stabiilsust ning ostujõu kaitset. Ta rõhutab, et maksukoormus ei tohi ületada, ning hoiatas, et impulsiivsed maksutõusud võivad kaasa tuua majandussurutise. Toob esile vajaduse hoida sotsiaalset solidaarsust ning mitte kaotada maksuküüru, mis tema hinnangul oleks viga.

Kritiseerib fiskaalpoliitikat ja maksude tõusu, kujutab endast soovi vältida üldist maksukoormatjaotust inimeste taskust. On vastu pangamaksule, viidates, et vajadus raha saamiseks ei tohi langeda tavainimese kanda (pakub alternatiive, mis ei koormaks valdkondi). Öeldakse, et majanduspoliitika peaks keskenduma inimeste toimetulekule ja julgeolekule, mitte kergelt laienevale maksustamisele.

Majandushuvide keskmes on maksimaliseerida majandustegevust ja investeeringuid, vähendada regulatiivset koormust ning vältida olukorda, kus kindlustus ja riskid muutuvad talumatuks. Hinnatakse rahalist mõju (võimalik kokkuhoid või kahju), rõhutatakse ettenägematut mõju ettevõtlusele, tööhõivele ja maksu- ning eelarvetoimingutele. Eelistatakse struktuurseid ja ettevõtete jaoks mõistlikke lahendusi reguleerimisstruktuuris.

Toetab koostööd erasektoriga (bussiteenused) ning arutelu finantsabist piiril olevate inimeste heaks; rõhutab vajadust koordineerida ja leida rahalisi lahendusi, et parandada olukorda. Spetsiifilisi maksu- või majanduspoliitika kirjelduse puudumise tõttu jääb üldiseks.

Toetab majanduse stimuleerimise eesmärki neljapäevase töönädala ideega; näitab positiivset suhtumist tööaja mõjudesse majandusele.