Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Ta demonstreerib maksu- ja sotsiaalpoliitika alast teadmist, viidates 350 000 inimest puudutusvaesusele ning inflatsioonile (ligikaudu 40% viimase kahe aasta jooksul). Põhisõnumiks on toiduainete käibemaksu taseme mõju ja Euroopa näidete võrdlemine, sealhulgas võrrelda madalama käibemaksuga riike. Ta arutleb tarbimismaksude mõju vaesematele ja pakub maksuteemalisi lahendusi (nt pankade maks, digitaalse reklaami maksustamine) ning rõhutab rahanduskomisjoni rolli inimeste eluolu mõjutavate küsimuste arutamisel.

Esitatud teemad keskenduvad Gruusia Euroopa Liidu ja NATO teekonnale ning viisavabaduse saavutamisele 2017. aastal ( ning toetus alates 2008). Rõhutatakse diplomaatia rolli välispoliitikas ning rahvusvaheliste suhete kvaliteeti. Tekst toob välja konkreetseid faktide viiteid ja kasutab neid argumentide põhinelana.

Rõhutab täpseid näiteid: üle 800 MW on juba välja ehitatud päikeseparkide jaoks ning 2025. aastaks oodatakse umbes 1200 MW päikesepaneelide parke; maismaa tuulepargid arenduvad odavamalt ning protseduurid on lihtsamad kui meres. Märgib vajadust verele suunata elektri jõudmine maismaale ning seetõttu on oluline võrguühendus. Viitab riigikontrolli kriitikale energeetikapoliitika ühtsuse puudumise kohta ja rõhutab majanduslike kaalutluste ning ettevõtjate kogemuste kasutamist.

Kasutatakse Riigikontrolli raporti järeldusi, 2022–2024 statistikat ja rahastuse numbreid (nt 22,5% suhtelises ja 3,5% absoluutses vaesuses, 350 000 inimest; puudega eakate toetusmäärad 12,79/26,85/40,91 eurot; 170% elukalliduse tõus; KredExi renoveerimisrahastuse summaarne suurus). Esiletõstetud on riigi ja kohalike omavalitsuste eri praktikad ning vajadus riigi suurema tähtsusega kulutuste ja rahastuse järele. Näitab tugevat andmete ja faktide põhist lähenemist sotsiaalsete probleemide arutamisel.

Rääkija demonstreerib tugevat õigusteoreetilist tausta: viitab põhiseadusele, Euroopa Liidu direktiividele ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale ning mainib õigusteadlase Paloma Krõõt Tupay arvamust; keskendub "külmutamise" vs "konfiskeerimise" õiguslikele piiridele ja koormusele kohtusüsteemile. Kasutab spetsiifilisi juriidilisi termineid ja viiteid, rõhutades vajadust kohtu- ja rahvusvahelist vaatepunkti järgida.

Ettekanne demonstreerib teadmisi ETO kontseptsioonist ja hädaolukorra seaduse muudatuste kontekstist, mainides 14 teenust ning 7 elutähtsat teenust. Ta toob konkreetseid näiteid Maag Food, Valio ja Tartu Mill ning arutleb, kuidas lisakohustused võivad mõjutada konkurentsivõimet ja investeeringute dünaamikat. Keelekasutus viitab terminitele nagu elutähtsad teenused, hädaolukorra seaduse muutmine ja varud/koormused.

Räägitakse konkreetsetest lasteaia nõuetest ja personalisuhetest: mainitakse kvalifikatsiooni nõuet ning personali suhet lastele (näitlike näidete kaudu, nt iga viie lapse kohta üks õpetaja, kuues laps kaks õpetajat). Näidatakse teadlikkus teenuse kvaliteedi standarditest ning kasutatud terminitest (nõuded, kvalifikatsioon). Piiratud mahus, kuid ilmne on püüdlus käsitleda regulatiivseid aspekte ja nende mõju.

Näitab teadmisi pangandussektorist: selgitab marginaali ja euribori rolli, kasutab täpset statistikat (Q1 2024 pankade kasum 444 miljonit eurot) ning seostab ECB otsuseid ja euribori mõju laondusega. Toonitab regulatiivsete mõjude ja finantsstruktuuride tulenemist ning laenuturul toimuvat, esitades ning arutades solidaarsuspangamaksu üle.

Räägitav näitab teadmisi usuvabadusest ja religioossest kogukonnast (umbes 150 000 õigeusklikkust Eestis) ning näitab teadlikkust Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku seostest. Teemad on kontekstuaalsed, kuid põhinevad lühiperioodilises arutluses, mitte sügaval statistikakatsel.

Viitab Austraaliast tellitud uuringule ning maksustamise ekonomiliste mõjude arvulisele hindamisele (maksu potentsiaalne tulu kuni 7,9 miljonit; administreerimiskulud umbes 5 miljonit). Kasutab konkreetseid numbreid ja viiteid, ilmutades teaduspõhist lähenemist maksupoliitika küsimustele.