Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Stiil on combatiivne ja emotsionaalne, kasutades otsest külle ja retoorilisi küsimusi. Tekib moraalne argumento, rõhutatakse inimeste heaolu ning vaesuse leevendamist ning esitatakse arvulisi andmeid sõnumi tugevdamiseks. Keel on selgesti poliitiline ning eesmärk on kutsuda kuulajaid tegutsema ja valitsust mõjutama.

Kõne on formaalne, rahulik ja faktidel põhinev; sageli kasutab küsimusi, et tekitada vastuseid ja täpsustada seisukohti. Kaasaaarvatud on isiklik side Gruusiaga, mis lisab kõnelusele inimlikkust ning tugevdab diplomaatilise lähenemise vibe’i. Kritik võib väljendada kuid otseselt konflikte mitte eskaleerida; rõhk on diplomaatial ja arutelul.

Ton on rahulik ja analüütiline, tugineb faktidele ja numeritele; kasutab mõtlema kutsuvaid viiteid ja küsimuslikku järelküsimust, et esile tõsta puudujääke. Tekst on formaalne ja kaalutlev, mitte emotsionaalne ning pöörab tähelepanu olulisetele probleemidele ja lahendustele.

Tõsine, formaalne ja küsimustele orienteeritud kõnevõtt; kombineerib materjali ja statistika esitamist küsimuste vormis, mis sunnivad vastama ministrile ja valitsusele. Kasutab otseseid üleskutseid ja järelepärimisi ning vahel ka emotsionaalset toonust inimeste olukorra rõhutamiseks; säilitab riigikogu menetluslikke kontakte ja publitseerib kriitilist, kuid konstruktiivset kriitikat.

Toon on formaalne, kaalutlev ja faktipõhine; kasutab pehmendavaid väljendeid ja viiteid ekspertidele, rõhutab konsensuse leidmist ning soovib põhjendada seisukohta põhiseaduslikkuse ja õigusriigi põhimõtetega. Emotsioonid on tagasihoidlikud, kuid argumenteerimine on põhjalik ja süsteemne.

Toon on asjakohane, mõõdukas ja küsimustele keskenduv; emotsionaalne huvi on mõõdukas ning keskendub praktilisele lahendusele. Ta kasutab näiteid konkreetsetest ettevõtetest ja viitab ministri nägudele, lisades kontekstuaalset jõudu. Tekst on struktureeritud, argumendiline ja tulevikku suunatud.

Rääkimise toon on formaalne, kuid kriitiline ja otsekohene. Kasutatakse küsimusi kui peamist argumente ja rõhutatakse konkreetseid näiteid, et esile tõsta puudujääke tavaldusel. Keerulistes lõikudes on tasakaalustatud, mitteütlev ning stiil kaldub arutelule keskenduvaks ja põhjenduste otsimist soosivaks.

Kriitiline ja otsustavalt argumenteeriv toon, kasutab nii emotsionaalset kui ka faktipõhist argumentatsiooni. Kasutab konkreete näiteid (pankade kasum, bussifirmade näide) ning esitab küsimusi, et rõhutada põhjendusi; vormiline, kuid teravalt kritiseeriv stiil.

Rhetorika on rahulik, kaalutlev ja väärtustele keskenduv; kasutatakse retoorilisi küsimusi, moraalseid viiteid ning klassikalist viidet (Publilius Syrus). Tekst on distilleeritud ja pöördub eetilistele põhimälu küsimustele, mitte käratavale argumentoilsusele.

Kriitiline ja argumenteeriv toon; kasutab küsimusi, faktide ja näidete kombinatsiooni ning viitab konkreetsetele näitajatele (maksumuudatuste koormus, tuluvahedus). Tõstab esile praktilised puudused ja ebamõistlikud ootused; suunab tähelepanu riigikassa ja sotsiaalse mõju üle.