Kuude kaupa: Lauri Laats

Keskerakonna fraktsioon on kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes, rõhutades, et tarbimismaksude järsk tõus koormab peamiselt madalama ja keskmise sissetulekuga inimesi ning kahjustab majandust. Ta sekkub energiaküsimustesse rõhutades energiaturu stabiilsust, põlevkivi kasutamise jätkamist ning Euroopa erandite saamist energiasektorile. Samuti rõhutab ta läbipaistvuse ja vastavuse põhimõtteid riigikogu kulude osas ning hoiatas valitsust “saamatuse maksudest” rääkides. Kaitseb pigem loodud makselahenduste modulaarset, rahastajuhtivat lähenemist kui üldiseid maksutõuse.

Keskerakonna fraktsiooni esindaja keskendub regionaalsete teemade kaitsmisele ja maapiirkondade elujõulisuse tagamisele, rõhutades, et teenuste kadumine ja maksude suurendamine kisuvad maapiirkondi sügavalt sõltuvusse. Ta on kriitiline valitsuse regionaalpoliitika kohta ning rõhutab, et regionaalne ebavõrdsus ja teenuste puudused tuleb lahendada, mitte süvendada; tema toon on tugevalt kriitiline, kuid kutsub üles ausale, läbipaistvale ja koostööle rajatud lähenemisele. Ta rõhutab vajadust regionaalse arengu ja teenuste kindlustamiseks ning on valmis koostööks koalitsiooni ja opositsiooni vahel, sealhulgas ettepanekute ja uurimiskomisjonide kaudu. Põhilisteks prioriteetideks on regionaalpoliitika, teenuste säilitamine maapiirkondades ja läbipaistv eelarve.

Keskerakonna fraktsiooni esindajad rõhutavad regionaalset ja põllumajanduslikku prioriteeti, võideldes maakondade teenuste säilimise ning toidutootmise jätkusuutlikkuse eest. Nad on kriitilised valitsuse maksupoliitika suhtes ja eelistavad laiemat maksulaekumuse loomist pangamaksu kaudu, mitte tarbimismaksude sügavat suurendamist. Samuti rõhutavad läbipaistvuse ja järjepideva eelarve ning regionaalsete investeeringute vajadust; ei välista koostööd, kuid on seetõttu tugevalt oppositsiooniline koalitsiooni osas, mis näitas kiireloomulisi ja „kobareelnõu“ laadseid samme. Seaduspoliitikat vaadeldakse peamiselt rahvatiloenguna (toimetulek, piirkondlik areng) ning on olnud valmis pakkuma alternatiive (nt pangamaks).

Keskerakonna esindajana rõhutab esineja majandusele ja perede heaolule suunatud jaemõjuga poliitikat, kuid seisab vastu ulatuslike maksutõusude rakendamisele ning rõhutab regionaalset ebavõrdsust kui suurimat probleemi. Toidu käibemaksu langetamist 5%-ni nähakse kui olulist sotsiaalset ja majanduslikku kogemusmõju, samas on hoiatus ekstreemsete rohepöörde sammude suhtes, mis võivad majandust kahjustada. Fraktsioon asetab tugeva rõhu ettevõtluse kaitse ja võimetusele kooskõlastusringidele ning näeb valitsuse mõningaid samme valitsustava vägagi ettevõtjavaenulikena. Fookus on probleemi lahendustele suunatud ning rõhutatakse vajadust piirkondliku mõju ja regionaalse õiglustunnet suurendada.

Automaksu suhtes on esineja tugeva opositsiooni positsioonil: rõhutatakse, et maks ei paranda inimeste heaolu ja võib olla põhiseadusvastane. Viidatakse presidendi veto olulisusele ja vajadusele põhiseaduslikku kontrolli, ning arutelu tuleb lõpetada enne seaduse jõustumist. On valmis esitama muudatusettepanekuid ja otsima alternatiivseid viise eelarve tasakaaluks, kuid automaksu rakendamist ei näe lahendusena.

Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindajana on peamine hoiak opositsiooniline koalitsioonile: kriitika valitsuse sammude suhtes ning erakorraliste valimiste vajaduse rõhutamine. Gruusia teemal on positsioon üsna pragmaatlik ja kriitiline: eelnõu ning välispoliitika käsitlemine peab toimuma rahulikult, põhjalikult ja liitlaste ning diplomaatide kaasamisel, mitte kiirustades. Poliitiline retoorika on tugevalt tariifitud vastandumise ja põhimõtete kaitse suunas ning valitsuse poliitikat iseloomustab „valetamine“ ja „vile“ märgistamine. Poliitika framed kui valitsuse vastutuse ja die得meelsuse küsimus, kus koalitsioon peab astuma sammudese vastutusest ja kaasavast otsustusprotsessist.

Keskerakonna fraktsiooni esindajana keskendutakse peamiselt majandus- ja sotsiaalsete küsimuste lahendamisele, kuid opositsioonina on suund tugevalt kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes. Tõstetakse esile tarbimismaksude ja aktsiiside üldine koormus ning magusamaksu vastuolulisus; pakkutakse alternatiivina ajutist solidaarsuspangamaksu ja maksukorrosiooni lõpetamist ning rõhutatakse vajadust vaesuse leevendamiseks ja toimetulekutoetuste ning huvitegevuse rahastamise tugevdamiseks. Majandusvõrgustiku ja üksikisiku heaolu kaitse rõhuasetus ning kognitiivne skeptitsism valitsuse lubaduste elluviimise suhtes kajastub tugevana.

Opositsiooniline positsioon Riigikogu käsitletud teemadel; kriitiline valitsuse majanduspoliitika suhtes ja soovib kiiret, paindlikku liiki lahendusi. Toetab universaalteenuse lõpetamist ning leiab, et riigi toetusmehhanismid tuleks ümber kujundada, näiteks börsihinnaga sünkroonimise ja vajadusel subsideerimise teel. Vastandab tugevalt suurtele maksutõusudele (sh mootorsõidukimaks) ning rõhutab alternatiivseid rahastamismehhanisme (pangamaks) ning tulumaksureformi edasikirjutamise vastu, kui need kahjustavad majandust. Fraktsiooniline koostöö peab olema, kuid koalitsioonipoolsete otsuste suhtes jääb kriitiliseks ja fookus on konkreetsetel majandus- ja energiapoliitika küsimustel.

Tugev opositsioon valitsuse maksupoliitikale; rõhutab elukalliduse negatiivset mõju vaestele ja keskmisele palgale ning rõhutab vajadust maksurahastuste läbivaatamiseks. Toob esile pangamaksu ja maksuküüri teemad kui alternatiivid ning on kriitiline uute maksude nagu tarbimismaksude suhtes; taunib automaksu ning rõhutab keskset rolli majanduse ja elanikkonna toimetulemuse kaitsmisel.

Põhiline kurs keskendub elukallidusele, hinnatõusude ohjamisele ja majanduskriisi kokkuvõtlikule arutlusele. On kriitiline valitsuse majanduspoliitika ning regionaalpoliitika suhtes ning rõhutab mõjuanalüüside ja inimeste kogetud mõjude tähtsust. Mõningatel kohtadel ilmneb proaktiivne soov kiirelt ja sihipäraselt muuta maksupoliitikat (nt automaksu vastu, pankamaksu pooldaja) ning suunata vahendid probleemide lahendamiseks, kuid samas soovitakse ka universaalteenuse lõpetamist kiirendada kui meetodit kulude vähendamiseks.

Tuumaelektrijaama küsimus on väga oluline otsus, mis nõuab laiapõhjalist arutelu ja debatti. Esineja ei esita selget pooldamist ega vastuväidet ning ootab valitsuselt sisulisi vastuseid ja uue info valguses arutelu jätkamist. Ta rõhutab, et tuleb kaasata omavalitsusi, kogukondi ning kohalikud ja rahvusvahelised eksperdid. Selline lähtekoht rõhutab ülevaatuse, läbipaistvuse ja koostöö tähtsust, mitte kiirustamist.