Kuude kaupa: Varro Vooglaid
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2025
29 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud valitsuse ja projekti eest vastutavate ministrite vastu, samuti Riigikogu juhatuse ja teiste poliitikute (nt Toomas Kivimägi, Jürgen Ligi) vastu, kes on seotud informatsiooni varjamise või valeinfo edastamisega. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilisele sisule (turvalisuse ohustamine) kui ka protseduurilisele ebaõnnestumisele (salastatud info varjamine Riigikogu liikmete eest).
10.2025
32 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud Rahandusministri ja valitsuse eelarvepoliitika vastu, kritiseerides jõulist defitsiidi süvendamist. Kriitika on terav, keskendudes fiskaalsele vastutustundetusele ja Rahandusministri poliitilisele ebausaldusväärsusele seoses tema varasemate lubadustega. Kõneleja noomib ka erakonnakaaslast Toomas Kivimäge opositsiooni seisukohtade väära esitamise eest ning kritiseerib Peeter Raudsepa isiklikku halvustamist.
09.2025
76 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Kristen Michal, kaitse- ja terviseminister ning valitsuskoalitsioon tervikuna. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (eelarve, Ukraina missioon) kui ka menetluslikele rikkumistele (põhiseaduse rikkumine, otsustusõiguse delegeerimine). Kõneleja lükkab teravalt tagasi valitsuse katsed sildistada tema küsimusi "Venemaa propagandaks" ja nõuab ministritelt tagasiastumist.
06.2025
30 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon, keda kritiseeritakse protseduuriliste rikkumiste (komisjoni ettepanekute eiramine) ja põhiseadusvastase õigusloome eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid sihilikus tegevuses (nt eelnõu kolmapäeva öösse kavandamine) ja valeliku julgeolekuretoorika kasutamises. Ta kritiseerib ka jõustruktuure (PPA, Kapo) poliitilise kontrolli alt väljumise eest.
05.2025
56 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja ministrid (eriti Michal, Ligi, Läänemets, Pakosta), keda süüdistatakse süstemaatilises valetamises, mandaadita tegutsemises ja põhiseaduse eiramises. Kriitika on intensiivne, süüdistades sotsiaaldemokraate ja liberaale õigusriikluse põhimõtte vastu vaenulikkuses ja "totalitaarse" ideoloogia edendamises. Eriti teravalt kritiseeriti Lauri Läänemetsa "nahaalse valelikkuse" eest kirikute seaduse eelnõu kaitsmisel.
04.2025
26 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja ministrid, keda süüdistatakse teadlikus põhiseadusvastases käitumises, valetamises ja maksumaksja raha raiskamises. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilistest erimeelsustest süüdistusteni läbipaistvuse puudumises (Ukraina abi) ja avalikkuse manipuleerimises (PR-büroo Meta kasutamine). Valitsust süüdistatakse ka pankade kaitsmises, samal ajal kui rünnatakse suurperede ja koduomanike vara.
03.2025
39 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (eriti Eesti 200 ja Sotsid), keda süüdistatakse demokraatia põhimõtete eiramises ja tühjade loosungitega poosetamises. Kriitika on suunatud ka meedia ja ametkondade (ERJK, Terviseamet) vastu, keda peetakse ebausaldusväärseteks ja huvide konfliktis olevateks. Kõneleja süüdistab valitsust süstemaatilises vigade varjamises ja poliitilises vägistamises, mis viitab kompromissi välistamisele.
02.2025
23 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja peaminister, kelle vastu esitati umbusaldusavaldus. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud, energeetikapoliitika) kui ka õiguslik/protseduuriline (õigusriikluse rikkumine, läbipaistmatuse varjamine). Rünnakud on intensiivsed, sisaldades süüdistusi "kriminaalses mustris" ja "Eesti ajaloo kõige mastaapsema kelmuse katses" seoses meretuuleparkide toetustega.
01.2025
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on Eesti Vabariigi Valitsus ja Euroopa Liidu keskvõimud, keda süüdistatakse ebademokraatlikus hoiakus ja teiste riikide siseasjadesse sekkumises. Kriitika on suunatud ka välisminister Margus Tsahknale, kelle tegevust Gruusias peetakse diplomaatiliste tavadega vastuolus olevaks "kultuurituseks". Vastuseis on intensiivne, süüdistades vastaseid poliitika rajamises valedele ja kiirustamises.