Kuude kaupa: Varro Vooglaid
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
31 Sõnavõtud
Vastasseis valitsuskoalitsiooniga on intensiivne ja mitmetahuline. Kriitika on suunatud nii poliitikale (sõjalised mandaadid, maksutõusud) kui ka menetluslikele puudustele (halb seadusloome tava, põhiseaduslikkuse analüüsi puudumine). Ta kritiseerib teravalt kolleege (Laneman, Stoicescu) isiklike rünnakute ja "Kremli narratiivide" süüdistuste kasutamise eest, nõudes neile vastutust.
11.2024
62 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja ministrid, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (peretoetuste kärpimine, maksutõusud) kui ka õigusriigi põhimõtete rikkumise eest. Ta süüdistab valitsust ükskõiksuses demograafiakriisi suhtes ja perekonnavaenulikus poliitikas. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitikast protseduuriliste ning eetiliste süüdistusteni (nt põhiseaduse rikkumine, valeandmete esitamine).
10.2024
41 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid (eriti rahandusminister Ligi ja siseminister Läänemets). Kriitika on intensiivne ja mitmetasandiline, hõlmates poliitilisi (maksutõusud), menetluslikke (eelarve põhiseaduspärasus) ja isiklikke rünnakuid (Ligi süüdistamine "labases valetamises" ja naiskolleegide solvamises). Kompromissi asemel nõutakse poliitika tagasipööramist ja vastutusele võtmist.
09.2024
11 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Michal ja Reformierakonna juhitud valitsus ning Sotsiaaldemokraadid. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitikale (ajaloonarratiivi võimendamine, demograafiakriisi ignoreerimine) kui ka protseduuridele (eelarve läbipaistmatus, põhiseaduslikkuse rikkumine). Ta süüdistab valitsust õiguskantsleri poliitilises survestamises ja kritiseerib Riigikogu menetlusnormide meelevaldset tõlgendamist.
07.2024
2 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond ja selle juhitud valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitilise ebaaususe (valimiseelne eitamine) kui ka protseduurilise legitiimsuse puudumise eest. Vastasseis on intensiivne, nõudes valitsuselt kas plaanidest loobumist või erakorraliste valimiste korraldamist uue mandaadi saamiseks.
06.2024
30 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse süstemaatilises Eesti ettevõtluskeskkonna ja väärtuste hävitamises. Kriitika on intensiivne ja laiaulatuslik, hõlmates nii eelnõude menetlemise ebaseaduslikkust (obstruktsiooni lämmatamine) kui ka poliitilist ükskõiksust (80 000 allkirjaga petitsiooni ignoreerimine). Kõneleja lubab koalitsiooni vastuvõetud seadused (automaks, kodualuse maa maksustamine) esimesel võimalusel tühistada.
05.2024
56 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus (eriti peaminister ja välisminister) ning koalitsioonisaadikud, keda süüdistatakse põhiseaduse eiramises ja omavolis (muudatusettepanekute sidumine). Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (abort, vara konfiskeerimine) kui ka protseduuridele (Riigikogu juhatuse tegevus). Valitsuse tegevust tembeldatakse Kremli narratiivide levitamiseks, millele kõneleja vastab, et tegemist on Eesti huvide kaitsmisega.
04.2024
54 Sõnavõtud
Tugev opositsioon valitsusele, eriti peaminister Kaja Kallasele ja haridusministrile, süüdistades neid ebaseaduslikus käitumises, valetamises ja põhiseaduse rikkumises. Tugev kriitika on suunatud ka Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) õigusvastaste trahviotsuste ja meeleavalduste mahasurumise eest, viidates poliitilisele kattele ja justiitsvägivallale. Välispoliitikas kritiseeritakse välisministrit sekkumise eest Ungari siseasjadesse ideoloogilistel põhjustel.
03.2024
55 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse prioriteetide seadmises rahva huvide vastu (nt 170 miljoni euro võtmine peredelt pankade asemel). Kriitika on suunatud nii poliitikale (maksutõusud, perepoliitika) kui ka protseduuridele (Riigikogu juhatuse seaduserikkumised, e-hääletuse läbipaistmatus). Kõneleja välistab kompromissi valitsuse tegevusega, nõudes selle "vabanemist" ja süsteemsete probleemide lahendamist.
02.2024
13 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, peaminister Kaja Kallas ja Riigikogu juhatus, eriti istungi juhataja. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, välispoliitiline ebakõla) kui ka menetluslikule ebaõiglusele (opositsiooni küsimisõiguse piiramine, arupärimise vastuvõtmisest keeldumine). Rünnakute intensiivsus on kõrge, süüdistades vastaseid omavolis ja kiuslikus käitumises.
01.2024
61 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja ministrid, keda kritiseeritakse nii poliitilise tahte puudumise kui ka halva õigusloome tava rikkumise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ideoloogilises survestamises ja vaba ühiskonna põhimõtete hülgamises. Opositsiooni eelnõude automaatset mahahääletamist peetakse parlamendikultuuri madalaks tasemeks, mis tapab opositsiooni motivatsiooni.