Kuude kaupa: Jaak Valge

Kokku kuid: 19

Täielikult profileeritud: 19

10.2025

6 Sõnavõtud

Peamine vastane on Siseminister ja Siseministeerium, keda kritiseeritakse teravalt poliitika väärtõlgendamise ja ebakonstruktiivse debati pareerimise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades ministrit demagoogias, mõistete segiajamises ja ebaaususes, ning nõutakse tungivalt poliitika kohest muutmist.
09.2025

28 Sõnavõtud

Tugevalt opositsiooniline valitsuse suhtes, kritiseerides selle massiimmigratsioonipoliitikat, majanduslikku mõtteviisi ja rahvastikukriisi ignoreerimist. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (nt 1,0 palgakriteerium) kui ka eetilistele ja menetluslikele küsimustele (Slava Ukraini tsiviilhagi esitamata jätmine, Tartu vangla plaan). Väidab, et valitsusel, mida toetab alla seitsmendiku kodanikest, puudub volitus ajada rahvastiku koosseisu muutvat poliitikat.
06.2025

22 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ja konkreetsete ministrite (haridus, siseminister, peaminister) poliitikate vastu, eriti migratsiooni, majanduse ja hariduse valdkonnas. Kriitika on valdavalt poliitikapõhine (nt migratsioonipoliitika, mis õõnestab Ukraina võitlust) ja protseduuriline (nt ministrite lahkumine arupärimise ajal). Ta süüdistab valitsust ebaõigete sammude õigustamises ja dilettantluses, lükates kompromissi võimaluse tagasi.
05.2025

10 Sõnavõtud

Peamised kritiseeritavad on valitsus ja ministrid, eriti majandus- ja haridusvaldkonna eest vastutajad. Kriitika on suunatud poliitika ebaefektiivsusele (produktiivsuse langus, hariduse taandareng) ja ideoloogilistele vigadele (turumajanduse põhimõtete rikkumine odava välistööjõu sissetoomisega, mida nimetatakse "käsumajanduseks"). Ta süüdistab valitsust massilise sisserände soodustamises, mis on viimase 70 aasta rekord.
04.2025

6 Sõnavõtud

Peamine vastuseis on suunatud valitsusele ja ministritele, kritiseerides nii protseduurilist ebakvaliteeti (materjalide hiline esitamine) kui ka poliitilist suunda (ülereguleerimine). Eriti terav kriitika on suunatud Kaitseministeeriumile Tallinna Kaitseväe kalmistu hooletusse jätmise eest, mis on riiklusele alandav. Ideoloogiliselt vastandutakse sotsiaaldemokraatlikele seisukohtadele soolise tasakaalu osas.
03.2025

13 Sõnavõtud

Peamine vastane on valitsus ja Haridus- ja Teadusminister, kelle poliitikat kritiseeritakse kui süsteemitut ja eesti keelele kahjulikku. Ta kritiseerib ka Eesti 200 parteid ja varasemaid valitsusi odavtööjõu sissetoomise eest, mis takerdab majandusuuendusi. Kriitika on peamiselt poliitika- ja loogikapõhine, süüdistades valitsust halduslepingute mittetäitmises ja ebaefektiivsuses.
02.2025

9 Sõnavõtud

Peamised vastased on valitsus ja ministrid, keda süüdistatakse pankade poole hoidmises, rahva eest seismise soovimatuses ja kaasamisprotsessi muutumises formaalseks fassaadiks. Tugev kriitika on suunatud ka välismaistele finants- ja energiaettevõtetele, eriti Stockholmist juhitavatele pankadele ja Norra/Hollandi investoritele. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust rahva huvide eiramises ja parlamentarismi lakkamist.
01.2025

7 Sõnavõtud

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, mida nimetatakse "kolmest vasakglobalistlikust erakonnast koosnevaks valitsuskoalitsiooniks". Kriitika on suunatud nii poliitilisele ebakompetentsusele (PPA suutmatus andmeid siduda) kui ka väärtuspõhistele otsustele (peretoetuste vähendamine, loomulikku peret murendavad kampaaniad). Kliimaministrit süüdistatakse läbipaistmatuses ja terviseministrit "kavaluses" strateegiliste partnerite taha pugemises.
12.2024

8 Sõnavõtud

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ja ministrite vastu, süüdistades neid passiivsuses (demograafia) ja läbipaistmatuses (fosforiidiuuringud). Kriitika on nii poliitiline kui ka protseduuriline, heites ette seaduste kiirustamist enne keelenõuete fikseerimist ja Reformierakonna varasemate lubaduste rikkumist fosforiidi osas. Samuti kritiseeritakse ettekandjat identiteedikriisi tekitamise eest, toetades eelnõu, mille vastu on tema kohalik koalitsioon Tartus.
11.2024

9 Sõnavõtud

Tugev opositsioon valitsuse maksupoliitikale, pidades seda majandust kahjustavaks ja ebavajalikuks. Kritiseerib Kliimaministrit läbipaistmatuse pärast fosforiidiuuringutes ja Sotsiaalministeeriumi tegevusetust sündimuse toetamisel, mis on vastuolus põhiseadusega. Samuti kritiseerib ta "vasakpoolseid lõimumiskontseptsioone" ja massiimmigratsiooni tingimustes ebaõnnestunud integratsiooni.
10.2024

8 Sõnavõtud

Peamised vastased on Kliimaministeerium (läbipaistmatuse pärast) ja Siseminister, keda kritiseeritakse teravalt nii poliitilise ebakompetentsuse kui ka Eesti ajaloo ja identiteedi mittetundmise eest. Siseministrit süüdistatakse Eesti Vabariigi järjepidevuse mittetunnistamises ja Eesti meeste võitluse mahasalgamises. Kriitika on intensiivne ja süüdistab valitsust riigi huvide eiramises, eriti julgeoleku ja ajaloomälu küsimustes.
09.2024

4 Sõnavõtud

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse protseduurilise eiramise eest, ning siseminister Lauri Läänemets. Ministrit kritiseeritakse teravalt ebapiisavate ja ekslike vastuste eest Ukraina meeste kaitse teemal ning tema tegevust ajaloomälu küsimuses seostatakse Venemaa ajaloonarratiiviga. Kõneleja seab kahtluse alla siseministri sobivuse oma positsioonile.
07.2024

4 Sõnavõtud

Peamine vastane on valitsev koalitsioon ja Kaja Kallase valitsused, keda kritiseeritakse majanduspoliitiliste vigade ja sisserändepoliitika eest. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust majanduse allakäigus, kõrgetes energiahindades ja pankade ülikasumite maksustamata jätmises. Kõneleja esindab Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid seisukohta maksutõusude vastustamisel.
06.2024

10 Sõnavõtud

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, eelkõige Reformierakonnale ja ministritele, keda kritiseeritakse teravalt nii majanduspoliitika (maksutõusud, odavtööjõu sissetoomine) kui ka poliitilise usaldusväärsuse (idaraha skandaal) pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust Eesti rahvusriigi ja majanduse hävitamises ning poliitilises kadeduses laste arvel.
05.2024

19 Sõnavõtud

Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus (eriti siseminister Läänemets ja haridusminister) ning koalitsioonipoliitika (maksuküür, valimisea langetamine). Kriitika on suunatud nii poliitilisele sisule kui ka protseduurilisele ebakompetentsusele või avalikkuse desinformeerimisele (autolõhkumise juhtum). Ta teeb ettepaneku ministrile umbusaldust avaldada, kui kehtiks 1921. aasta parlamentaarne kodukord, mis näitab tugevat vastuseisu.
04.2024

51 Sõnavõtud

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja ministrid (eriti peaminister ja siseminister Lauri Läänemets), keda süüdistatakse ebapädevuses ja vastutuse puudumises. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (massiimmigratsioon, haridus) kui ka protseduurilistele rikkumistele (küsimustest mööda rääkimine, korra hoidmata jätmine). Ta nimetab ministrite vastuseid "häma"ks ja viitab austuse puudumisele rahvaesindajate vastu.
03.2024

26 Sõnavõtud

Peamised vastased on peaminister ja valitsuskoalitsioon, kelle väiteid ja andmeid korrigeeritakse korduvalt, süüdistades neid ebakompetentsuses (põhinäitajate mitteteadmine) ja rahva mitteusaldamises. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika kahjulikule mõjule rahvastikule ja demokraatiale. Ta kritiseerib ka tervishoiuministrit ettekande hilise esitamise ja võrdleva analüüsi puudumise eest.
02.2024

28 Sõnavõtud

Peamine vastane on valitsev koalitsioon ja ministeeriumid, keda kritiseeritakse ideoloogilise suunitluse ("uusliberaalid") ja tegevusetuse pärast (nt lubatud kõrghariduse terviklahenduse puudumine). Kriitika on terav ja keskendub poliitilistele puudustele, nagu massiimmigratsiooni eitamine, rahva hoiakute eiramine ja ebaefektiivsed meetmed. Samuti kritiseeritakse Riigikogu istungi juhatajat vahelehüüete keelamise eest, viidates demokraatlikele traditsioonidele.
01.2024

37 Sõnavõtud

Kõneleja on valitsuse suhtes intensiivselt kriitiline, süüdistades seda majanduskriisi süvendamises, ebaratsionaalses/ideoloogilises poliitikaajamise (nt kodusünnitus, teaduspoliitika) ja massimigratsiooni soosimises. Kriitika on peamiselt poliitika- ja ideoloogiapõhine, süüdistades ministreid poliitkorrektsuses ja tegevusetuses. Ta kritiseerib ka valitsuse standardargumenti opositsiooni ettepanekute tagasilükkamisel.