Täiskogu istungite kaupa: Jaak Valge

Vastandub otseselt eelneva kõneleja väidetele Rail Balticu loobumisega kaasneva majandusliku kahju kohta. Kriitika on poliitikapõhine ja suunatud majanduslike argumentide kehtivuse vastu, pidades SKT tõusu formaalseks.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nende otsustusprotsessi läbipaistmatust ja kohalike elanike ignoreerimist. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, väites, et valitsus käitub Eesti kodanikega nagu riigi alamate või pärisorjadega. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, seades kahtluse alla valitsuse tarkuse riigijuhtimisel.

Kriitika on suunatud Slava Ukraini esindajate tegevusetuse vastu, kes otsustasid tsiviilhagi esitamata jätta. Kõneleja kahtlustab, et tegemist võib olla kellegi tahtliku tegematajätmisega, mis viitab süsteemse või isikliku ebaõnnestumise kriitikale.

Kõneleja on selgelt opositsioonis ja on allkirjastanud umbusaldusavalduse. Opositsiooniline hoiak on suunatud poliitika tulevikuplaanide puudumisele, nõudes konkreetseid samme rahvastikupoliitika valdkonnas. Hoolimata fundamentaalsest vastuseisust (umbusalduse allkirjastamine) on kriitika esitamise toon pigem konstruktiivne ja poliitikapõhine.

Peamine kriitika on suunatud Vene saatkonna tegevusele, mida peetakse Eesti riiklust alandavaks. Samuti kritiseeritakse valitsuse (ministri) tegevusetust ja suutmatust probleemi lahendada pärast kevadist hoiatust, viidates eriarvamustele ja lubaduste mittetäitmisele.

Peamine vastuseis on suunatud valitsuse immigratsioonipoliitikale, mida peetakse kahjulikuks ja millel puudub rahva volitus. Kriitika on poliitikapõhine, süüdistades valitsust tootlikkuse languses ja palgataseme kivistamises odava tööjõu sissetoomise tõttu. Samuti kritiseeritakse OSKA raporteid kui tööandja poole kallutatuid ning ministrit (keda pole kohal) teema ebapiisava süvenemise eest.

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja konkreetsed ministrid (Lauri Läänemets, Kliimaminister, Haridus- ja teadusminister). Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (Ukraina meeste kaitse, energiaprojektid) kui ka protseduurilistele puudujääkidele (kodukorra rikkumine, läbipaistmatus). Kõneleja süüdistab valitsust Eesti julgeoleku vastases tegevuses (hübriidoperatsioonide varjamine) ja Venemaa ajaloonarratiivi toetamises (Sinimägede mälestuse mahasalgamine).