Kuude kaupa: Tiit Maran
Kokku kuid: 17
Täielikult profileeritud: 17
10.2025
10 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud Ministri ja valitsuse suunas, kelle esitatud informatsiooni vangide karistuste kohta peetakse ebaselgeks ja vastuoluliseks. Vastuseis on poliitika rakendamise läbipaistvuse puudumise teemal, nõudes selget mehhanismi, mille alusel Eesti saab vangide vastuvõtmisest keelduda.
09.2025
27 Sõnavõtud
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsus tervikuna, Kliimaministeerium, Haridusministeerium ja Riigikantselei. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitiline, süüdistades valitsust otsuste ebaõiges vormistamises (Nursipalu), läbipaistmatus (Ettevõtjate Nõukogu) ja avaliku huvi eiramises. Eriti teravalt kritiseeritakse Ettevõtjate Nõukogu, vihjates võimalikule korruptsioonile ja huvide konfliktile.
06.2025
15 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Keskerakond) ja nende poliitikale, mida peetakse tehnokraatlikuks ja ebavõrdsust suurendavaks. Kritiseerib valitsuse tegevusetust pühapaikade rüüstamise lõpetamisel ja lubaduste tagasivõtmist (tasuta lasteaiakohad). Tööõiguse kontekstis kritiseerib jõumeetodite kasutamist, mis eelistab ettevõtjaid töötajatele, ignoreerides ametiühingute proteste.
05.2025
36 Sõnavõtud
Peamised vastased on ministrid (eriti kliima- ja digiminister) ja valitsuskoalitsioon. Kriitika on suunatud nii poliitika sisule (regionaalpoliitika fatalism, metsandusotsused) kui ka protseduuridele (läbipaistmatus, huvide konflikti riskid). Eriti teravalt kritiseeritakse Ettevõtjate Nõukoda, kahtlustades, et see teenib erahuvide asemel laiemat ühiskondlikku huvi.
03.2025
2 Sõnavõtud
Tugevalt opositsioonis valitsuskoalitsiooniga, kritiseerides nende keskkonnapoliitika suunda ja haldusreformi ideid (ametnike arvu tehniline vähendamine). Kriitika on suunatud nii poliitilisele ebakompetentsusele kui ka filosoofilisele arusaamale, et avalik võim peaks toimima nagu äriettevõte. Ta hoiatab, et valitsuse plaanid Keskkonnaameti suhtes toovad ainult häda inimestele ja ettevõtetele.
02.2025
11 Sõnavõtud
Opositsiooniline hoiak on suunatud eelkõige vastutustundetutele koeraomanikele, kes ei mõista looma vajadusi ega sotsiaalseid norme, ning ta soovib neilt vari ära võtta. Jahiseaduse arutelul vahendas ta Kliimaministeeriumi vastuseisu eelnõule, mis rõhutas ennetusmeetmete puudulikku rakendamist ja usalduse kuritarvitamise ohtu. Ta on kriitiline eelnõu 567 ebamääraste terminite (nuhtlusisend, uluk) suhtes, mis annavad liiga suure tõlgendamisvabaduse.
01.2025
5 Sõnavõtud
Otsene poliitiline vastasseis puudub, kuid kritiseeritakse süsteemset võimetust tõlgendada ökoloogilisi andmeid otsustusprotsessides, mis viis eelmise aasta lõpus tekkinud konfliktini. Samuti kritiseeritakse kiirustavat lähenemist oluliste seaduste (Kliimaseadus) ettevalmistamisel, hoiatades "kihku-kähku" mentaliteedi eest.
12.2024
2 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud pigem süsteemsele inertsile, valitsuse reaktiivsele lähenemisele keskkonnapoliitikale ja sellele, et Eesti "sabas sörgib" EL-i järel. Samuti kritiseeritakse kaubandussüsteemi ja tootmisharjumusi, mis soodustavad liigset plastikasutust ja toidujäätmete teket. Kriitika on poliitika ja protseduuri, mitte isiklik.
11.2024
7 Sõnavõtud
Kritiseerib kaudselt neid kolleege, kes eitavad kliimamuutuse inimtekkelisust või teaduslikku konsensust, nimetades nende väiteid "kummalisteks" ja "mitte millelgi baseeruvateks". Tugev kriitika on suunatud ka Riigikogu protseduuridele, mis ei luba ettekandjatel vastata neile esitatud kallutatud või valedele süüdistustele, pidades seda ebaõiglaseks.
10.2024
4 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud valitsuse struktuurireformidele, eriti planeerimisvolituste ümberpaigutamisele, kritiseerides vastuseid kui ebaammendavaid ja meelevaldseid. Tugev vastuseis on suunatud ka Venemaaga seotud kirikuharu institutsionaalsele mõjule, mida nähakse potentsiaalse julgeolekuohuna ja relvana sõjas. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine.
09.2024
2 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud seadusloome protseduuridele, eriti praktikale, kus kontseptuaalseid muudatusi tehakse lihtsate muudatuste nime all. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, sihtides eelnõude algatajate meetodeid, mitte isikuid. Samuti kritiseeritakse taastuvenergia ja looduskaitse eelnõu tehnilist ebakõla.
06.2024
14 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsuse (või koalitsiooni) poliitika ja protseduuride vastu, eriti seoses tuumaenergia otsuse kiirustamise ja analüüside puudumisega. Kritiseerib otsuste tegemist lobi baasil ja kahtleb Keskkonnakomisjoni töökorralduses, kuna muudatusettepanekute tingimuslikkust ei arvestatud. Väljakutse esitatakse ka faktilistele väidetele energia hinna kohta, nõudes tegelikkusele vastavat teavet.
05.2024
6 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi ja valitsuse poliitiliste valikute vastu, eriti seoses kliimaseaduse kitsa majandusliku fookusega ja tuumaenergia eelistamisega. Vastuseis on peamiselt menetluslik ja poliitiline, kritiseerides otsuste ajastust (tuumaenergia enne arengukava) ja poliitika ebaselgust (nt 30% "hästi kaitstud" loodusest). Eraldi tuuakse välja vastuseis kiirekasvulistele puiduistandikele ja fosforiidikaevandamise ettevalmistamisele.
04.2024
9 Sõnavõtud
Kriitika ei ole suunatud konkreetsetele isikutele, vaid pigem protseduurilistele puudujääkidele ja poliitilistele eeldustele. Eelkõige kritiseeritakse kiirustamist ja mitteseotud teemade sidumist erakorraliste eelnõudega ning vaidlustatakse eeldust, et põllumajandus on alati elurikkuse sõber. Samuti hoiatatakse emotsionaalse lobitöö eest tuumaenergia küsimuses.
03.2024
3 Sõnavõtud
Otsest poliitilist vastuseisu ei väljendata, kuid kritiseeritakse menetluslikku kiirustamist ja potentsiaalseid riske, mis kaasnevad erakorralise seadusemuudatusega, eriti asendusmaa andmise osas. Väljendatakse muret Keskkonnaameti juhi keerulise positsiooni pärast kaitseministri huvide vastaselt kaalutletud otsuse tegemisel. Kriitika on suunatud eelnõu koostamise protseduurile ja selle võimalikele tagajärgedele.
02.2024
1 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud eelmise kõneleja argumentidele, kes pooldas putukavalgujahu eraldi käsitlemist kultuurilise võõruse või tervisekahjulikkuse alusel. Kriitika on poliitika- ja andmepõhine, seades kahtluse alla nii kultuuriliste piiride määratlemise kui ka tervisekahjulikkuse tõendamise alused.
01.2024
4 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud olemasolevatele keskkonnakasutuse praktikatele (kasutatud vee ärajuhtimine suublasse) ja poliitilistele eeldustele. Kõneleja kritiseerib seisukohta, et monumendi eemaldamine on vajalik identiteedi tõsiseltvõetavuse tagamiseks. Samuti nõuab ta ettekandjatelt konkreetseid andmeid (nanoosakeste proportsioonid kütuses), kui esitatakse keskkonnaprobleeme puudutavaid väiteid.