Täiskogu istungite kaupa: Tiit Maran

Peamine kriitika on suunatud Kliimaministeeriumi vastu, heites ette ühekülgset lähenemist ja asutusesiseste kooskõlastuste puudumist. Eelkõige kritiseeritakse kliima- ja elurikkuse osakondade ekspertide väljajätmist eelnõu koostamisest. Kriitika on protseduuriline ja sisuline, mitte isiklik, ning nõuab ministeeriumilt puuduste kõrvaldamist.

Puudub otsene vastuseis; kõneleja esitab valitsusele (peaministrile) küsimusi protseduuride ja ajakava selgitamiseks. Kriitika asemel otsitakse selgitust keskkonnaväärtuste käsitlemise, hüvitisalade ja ajakirjanduses välja käidud valmimisaja realistlikkuse teemal.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse (Reformierakonna ja endiste koalitsioonipartnerite) vastu kliimaseaduse ebaõnnestunud väljatöötamise, viivituste ja sisulise kaasamiseta protsessi eest. Kriitikat jagub ka Tööandjate Keskliidule, kes soovib piirata pesitsusrahu vaid kaitsealadele, mis on vastuolus Euroopa Kohtu otsusega. Kriitika on peamiselt poliitika- ja protseduuripõhine.

Vastasseis on suunatud eelnõu tagasi lükanud osapoolele, kritiseerides nende põhjendust, et hinna alandamise jõudmine lõpphindadesse oli ebakindel. Kriitika on intensiivne ja seab kahtluse alla vastaspoole analüüsivõime, vihjates, et nende lähenemine on teistest riikidest märkimisväärselt erinev ja potentsiaalselt ebatark.

Vastasseis on suunatud valitsuse esindajale (ministrile), keda kritiseeritakse vangide profiili ebaselguse või vastukäivate andmete esitamise eest. Kriitika on poliitikapõhine ja keskendub faktide täpsusele, seades kahtluse alla, kas Eestisse tuuakse kerge või raske karistuse kandjaid.