Täiskogu istungite kaupa: Tiit Maran

Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust keskkonna ja kliima teemadel, keskendudes turbaalade (rabade) taastamisele ja süsinikuheitmele. Kasutab konkreetseid andmeid (150 ha, 750–4500 tonni CO2 aastas) ja tehnilisi termineid (turbamullad, süsinikku atmosfäärist välja viivad elupaigad). Rõhutatakse vajadust teadusliku analüüsi järele, eriti CO2 paiskamise ja elurikkuse aspektist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust keskkonnamõjude hindamise (KSH) ja looduskaitse valdkonnas, teades protsessi lõppfaasi ja nimetades spetsiifilisi kaitsealasid (Mustoja, Natura alad). Ta on kursis regulatiivsete kontseptsioonidega nagu "hüvitisalad" ja rõhutab kaitsemeetmete olulisust tee-ehituse puhul.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust kliima- ja keskkonnapoliitikas, eriti metsade ökoloogilises rollis (süsinikusiduja, albeedo efekt, veeringe) ja LULUCF-i nõuetes. Ta on kursis Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) protseduuride ja Euroopa Kohtu otsustega, mis puudutavad looduskaitset. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "finantsautonoomia," "leevendamine" ja "kohanemine."

Kõneleja näitab teadmisi maksupoliitika (käibemaks) ja selle rakendamise kohta toiduainetele. Eelkõige rõhutatakse võrdlevat analüüsi Eesti naaberriikide ja teiste riikide praktikaga, kes kaaluvad või on rakendanud käibemaksu alandamist.

Kõneleja näitab teadmisi Rootsi vangide profiilide ja karistuste klassifikatsiooni osas, viidates Rootsi meediale kui teabeallikale. Ekspertiis seisneb ametlike väidete kontrollimises ja vastuvõtmise kriteeriumide (mehhanism) detailidesse süüvimises. Eraldi tuuakse välja kategooriad nagu terroristid, vägistajad ja kerge karistuse kandjad.