Täiskogu istungite kaupa: Tiit Maran

Peamised kriitika objektid on Riigikantselei ja efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoda, keda süüdistatakse metsapoliitika valdkonda sekkumises ja äriliste huvide teenimises. Kriitika on intensiivne, keskendudes protseduurilistele üleastumistele ja läbimõtlematutele ettepanekutele, mis on ajendatud toormepuuduses vaevleva tööstusharu ärihuvidest.

Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse protseduuriliste puudujääkide (läbipaistmatus, kitsaste huvide eelistamine) ja poliitiliste valikute pärast. Kriitika on intensiivne, vihjates, et nõukogu koosseis (sisaldades valitsuserakondade rahalisi toetajaid) "näib halb" ja võib olla korruptiivne.

Peamine kriitika on suunatud Haridusministeeriumi süsteemi ja ametnike vastu, kes eirasid Kultuurikomisjoni üksmeelset otsustust ja lubadust teema juurde sügisel naasta. Kriitika on protseduuriline, süüdistades ametnikke selles, et nad viisid otsustusprotsessi edasi viisil, mis muutis edasise arutelu mõttetuks.

Otsest vastuseisu ei väljendata, vaid esinejat kritiseeritakse fookuse nihke pärast, tuues esile mure, et keskkonna- ja kliimateemad on jäänud seekord liiga tagaplaanile. Kriitika on suunatud poliitika sisule ja prioriteetidele, mitte isiklik.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministeeriumide vastu, eriti protseduuriliste vigade (planeerimisseaduse eiramine) ja poliitiliste prioriteetide (keskkonnahariduse vähendamine) pärast. Eriti kritiseeritakse ministri katset süüdistada kohtut, rõhutades, et vastutus lasub ministeeriumil otsuste õige vormistamise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine.

Vastasseis on suunatud valitsuse energeetikapoliitikale, eriti tuumaenergia rahastamise strateegiale. Kriitika on poliitiline ja keskendub valitsuse nõuniku väidete vastuolulisusele seoses maksumaksja raha kasutamisega. Intensiivsus on mõõdukas, keskendudes selgituste nõudmisele.

Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja energeetika- ning keskkonnaministrile, samuti Ettevõtjate Nõukojale. Kriitika on intensiivne ja keskendub nii poliitilistele otsustele (metsandus, kliimaseadus) kui ka menetluslikele ja eetilistele küsimustele (huvide konflikt, volituste ületamine). Kõneleja kritiseerib Keskkonnaameti võimetust teostada järelevalvet ja tuvastada kahju tekitajaid.