Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Peamiselt opositsiooniline ja tugeva eriarvamuslikkusega; koostöö jätmine koalitsiooniga on piiratud. Siiski tekib teatud avatus leevenduste või arutelude vajadusele (nt küsib ettekandjalt leevendusi), kuid üldine toon on kriitiline ja koostöövalmidus on piiratud.

Soovib laiapõhjalist koostööd, kutsudes erinevaid erakondi ning Läti ja Leedut laua taha arutama. On valmis kompromissidele ja laiapainelisele otsustele, kui projekti jätkamine tõsiselt kontrollitakse ning kui osapooled nõustuvad katseperioodi või uurimiskomisjoniga. Rõhutab, et koostöö ja konsensus on edasiliikumise eelduseks.

Otsib koostööd teiste ministrite ja ametkondadega (näiteks Sotsiaalministeerium ja tervishoiuminister), soovib töörühma loomist ja vastastikust konsultatsiooni; samaaegselt rõhutab vajadust konkreetsete meetmete rakendamiseks.

Kutsutakse koostööle ja avatule arutelule, osutab näiteid, kus arupärimised on suunatud erinevatele ministritele; mainib, et Keskerakonna fraktsiooni liikmed on esitanud arupärimise, ning rõhutab otse suhtlemise ja ministrite vastuste saamise olulisust. Näitab soovi laiapõhjalisele koostööle ja probleemide ühiselt lahendamisele, kuid samaaegselt vajab kriitilist järelevalvet. Mitmeosalised koordineerimised on esiplaanil.

Keskendub koostööle ja konstruktiivsele dialoogile: kutsub kolleege süvenema küsimusse, soovib koalitsioonilt „rohelise tule” ning rõhutab vajadust ühiste meetmete kiireks rakendamiseks. Näitab valmisolekut koostööks erinevate erakondadega ning noorepere arvamuste kaasamiseks institutsiooniliste analüüsidega.

Näitab valmisolekut koostööks mõne teema puhul: arutelu kindlustusseltsiga tehniliste nüansside üle ja rahumeelne suhtumine mõne teema lõimumisse. 4. kõnes on märgitud, et eriparteiliste erimeelsuste valdkonnas võib leida ühisosa hoolimata parteilistest erinevustest; dialogi ja kompromissi potentsiaal on esile toodud.

Not enough data. Kuigi mõnede kannete puhul viidatakse teiste erakondade juhile ja potentsiaalsele kasutusele kaasavate meetodite suhtes, ei esine selgelt partnerluse või koostööalsete sammude kirjeldust.

Kõneles kaasamise ja koostöö tähtsusest: huvigrupid, eksperdid, kodanikuühendused ning kooskõLASTused tuleb kaasata ning mõjuanalüüsid läbi viia. Näitab valmisolekut kultuuri muutmiseks, mis soodustab koostööd erinevate osapooltega ning ohustab võimu ühele fraktsioonile suunatud otsuste puhul vajadust laiemale nõustamisele. Tunnistab, et koostöö on oluline nii opositsiooni kui koalitsiooni vahel ja rõhutab otsustepõhise kaasamise väärtust.

Tugineb peamiselt fraktsiooni algatustele (arupärimised) ja ministeride vastuvõtlikkusele; väljendab valmisolekut koostööks ning soovib saada ametlikku vastust ja analüüsi, kuid ei väida laialdast koalitsioonilist konsensust. Näitab mõningast edasiliikumist ministeride reageerimisel, kuid põhiline toon on kriitiline, mitte ühine visioon.

Pole piisavalt andmeid.

Otsib võimalusi koostööks ja kaasamiseks: kutsub koalitsiooni liikmeid kaasa mõtlema ja koostöös parandama eelnõud; rõhutab vajadust ühistööks noorte heaolu ja demograafilise kriisi lahendamiseks. Näitab valmisolekut vastu võtta muudatusettepanekuid ja viia eelnõu teisele lugemisele koos koalitsiooniga.

Andmed puuduvad.

Näitab mõnevõrra valmis koostööks regionaalsete teenuste säilimise nimel (nt: „Teeme ühiselt kõik selleks, et need teenused ei kaoks.”), kuid samas on kriitiline koalitsiooni kohta ja küsib, kas teemasid on tõstatanud koalitsiooninõukogus. Selline stiil soosib opositsioonilise kontrolli ja vajaduse korral parlamendiühiseid tegevusi.

Näitab mõnevõrra koostööd ja fraktsioonidevahelist dialoogi ning koostöösoovi, kuid samas kasutab sageli tihedat juriidilist ja protokolle järgivat keelt; on ettepanek mitte ainult opositsiooniline, vaid otsib ka menetluslikke lahendusi (nt uurimiskomisjon Rail Balticu kohta, eri ministrite poole esitamised). Mõnel juhul rõhutab ta koostööd ja konstruktiivset debatti, kuid üldine toon kaldub kontrolli ja vastutuse rõhutamisel.