Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Kasutab märkimisväärselt andmeid ja statistikat maksustamise ja eelarve teemadel: mainib 780 miljonit majandusmõju, 2% tulumaksu lubatust, petitsiooni 100 000 allakirjutanut, kaubanduskeskuste ja toidupoodide statistikat ning toiduhinna trende (9,2%), tarbimismaksude osakaalu riigieelarves (42%). Tõstab esile demograafilise kriisi lahendamise vajalikkust ja eelarve-struktuuri analüüsi.

Kasutab konkreetseid näitajaid ja ajaloolisi viiteid (2000, 2011, 2017, 2019) Rail Balticu projekti eeldatavate kulude kohta ning viitab riigikontrolli väljatoodud summadele. Esitab kriitikat projekti äriplaani ja rahastuse kohta ning toob välja oodatud ja väga kõrged hoolduskulud. Demonstratiivne teadmistebaas infrastruktuuri hindamisel, keskkonnamõjudel ning majanduslikul kontrollil.

Demograafia ja sotsiaalpoliitika teemade valdamine, viitamine Sotsiaalministeeriumi koostatud analüüsile ja konkreetsetele ettepanekutele (nt noorperede eluasemete soodustamine). Demonstratsioon, et põhineb olemasolevatel andmetel ja rakendatavatel lahendustel.

Toob esile pensionide väljamaksmise ajast (kuupäev) ja võimalikud tõrked (2024, 11 kuud) ning kohtutäiturite süsteemi usaldusväärsuse küsimused. Esitab konkreetseid numbreid ja juhtumite näiteid (30 miljon RES-i rahastus, 2,1 miljon maksuvõlg, 36 miljon käive ja 8 miljon kasum TS Laevade puhul) ning viiteid meediakajastusele Õhtulehes. Näitab faktipõhist ja juhtumipõhist lähenemist probleemide mõistmiseks.

Näitab tugevat teaduspõhise ja professionaalse lähenemise tuntust: viitab Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekutele, võlaõigusseaduse arutelule ning kinnisvara hindamise teemadele. Mainib Sotsiaalministeeriumi värske analüüsi ning ennetähtaegse tagasimakse reguleerimise keerukusi, demonstreerides head arusaamist finantsiturgude regulatsioonidest ja eluasemepoliitikast.

Kõnelejad demonstreerivad teadmisi transpordi reguleerimise tehnilistest nüanssidest (elektritõukerattad, kaal, kindlustus) ning liiklusohutusest; viidatakse koostööle Eesti kindlustusseltsiga ning kaalutakse, kuidas tehnilised nõuded mõjutavad turul tegutsevaid ettevõtteid. Lisaks käsitletakse koolilõunate kvaliteeti ja toidujäätmete probleemi, näidates teemasid sotsiaalpoliitikast ning avalike teenuste kvaliteedi osas.

Näitab keskendumist andmetele ja allikatele: viitab Eurostati näitajale (15,5%), rõhutab vajadust andmete süvianalüüsiks ning mainib Euronews ja Facebooki postitust kui allikad. Kasutab numbreid ja viiteid, et kontrollida valitsuse seisukohti ning nõuda täpsustusi. Ekspertiivsete teadmiste tase on peamiselt andmete tõlgendus ja allikate kriitika ning teaduspõhise analüüsi vajaduse esile tõstmine.

Näitab teadmisi põhiseaduslikkuse, õiguskindluse ja proportsionaalsuse olulisusest ning õigusloome kvaliteedist. Viitab õiguskantsleri ning mõjuanalüüside rollile, seletuskirjade ja kooskõlastuste vajalikkusele ning kasutab valdkondlikke termineid nagu mõjuhinnang ja läbi viidav analüüs. Tugineb põhiõiguste kaitsele ja demokraatia põhimõtetele kui alus seademugesuslike otsuste hindamisel.

Tema ekspertüüpe näitab teadmised maamaksustusseadusest, maksumäärade kehtestamisest ja kohalike omavalitsuste tulude rahastamisest. Mainitakse konkreetselt Maa-ameti hindamisi, katastriüksuste maksustamist ja erinevate maatükkide toimumise potentsiaalseid mõjusid; kasutab tehnilisi termineid nagu haritav maa, looduslik rohuma, maksumäär, eelnõu ning regionaalne eripära. Põhiekspertüüpi näitajad on detailne seadusandluse tundmine ja numeroloogiliste mõju kirjeldamine.

Ta viitab finantsregulatsioonile ja tarbijakaitsele olulistele teemadele: mainib õiguskantsleri hinnangut RAB-i andmete küsimise õigustele, toob välja LHV-leppetrahvi suuruse ning viitab Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekutele refinantseerimise lihtsustamiseks.

Kasutab riiklikke ja Euroopa tasandi andmeid ning institutsioonide soovitusi (Eurostat, Eesti Pank, Finantsinspektsioon, Riigikontroll) tervishoiu kättesaadavuse, regionaalsete erinevuste ja maksupoliitika teemadel. Omab spetsiifilist teadmist tervishoiusüsteemi kitaskohtadest, tööjõupuudusest tervishoius ning noortepoliitikast; toob välja konkreetseid andmeid noorte töötuse ja tervishoiu ligipääsetavuse kohta ning analüüsib rahandusministeeriumi ja laiema majanduspoliitika konteksti.

Esineja demonstreerib teadmisi maksudest, viidates käibemaksu mõjule, Enefit Greeni juhtimise tagajärgede arutamiseks ning Rahandusministeeriumi poolt korraldatavat hanke teadlaste kaasamiseks. Kasutab spetsiifilisi termineid nagu maksufestival, maksupõrgu, käibemaks, ning viitab konkreetsetele sündmustele (1998–aegne hange, kuupäevad) kontekstis maksu mõju analüüsimisele.

Näitab teadmisi regionaalpoliitikast ja majandusest, sealhulgas tööpuudusest ja palgaerinevustest. Viitab statistikale (näiteks palgalõhe Tallinna–maakondade vahel, 2005. aastast alates pangakontorite ja sularahaautomaatide arv) ning kasutab arupärimiste näiteid, rõhutades faktipõhise lähenemise olulisust. Teemad hõlmavad ka regionaalse infrastruktuuri ja teenuste kättesaadavust ning põllumajanduse mõjusid regionaliseeritud kontekstis.

Näidatakse teadmist energiast ja kliimast (biokütused, biogaas, automaksu küsimus), kinnisvarasektorist ja renoveerimisprogrammidest (KredEx), sotsiaalhoole ja hooldusreformist ning maksupoliitikast (aktsiisid, käibemaks, tarbijakulud). Kasutatakse numeroloogiat ja viiteid uuringutele (inflatsioonimäärid, Eurostat, Konjunktuuriinstituut, energiapoliitika analüüs) ning esitatakse spetsiifilisi eelnõu- ja arupärimisküsimusi, mis näitavad nii teoreetilist kui järelevalvebaasi.