Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Keskendub inimeste toimetulekule ja üldisele heaolule; rõhutab elukalliduse kasvu ning toiduainete kõrge hinnaga seotud probleeme. Tsiteerib demograafilist kriisi ja üldist sotsiaalset ebavõrdsust; esile tõstetakse vajadus kaitsta vähemkindlustatud rühmi ja parandada rahaline tasakaal valitsuse eelarves.

Peamiselt keskendub keskkonna ja jäätmekäitluse teemadele, rõhutades rohelistes ja keskkonnakomisjonis tekkivaid „rohepesu” kirjeid ning ruumi konfliktiks: metsade raiumine vs keskkonnakaitse. Esiletõstetud on keskkonnaküsimused, jäätmete sorteerimine ja roheline mõtteviis vs majanduslik areng.

Rõhutab sotsiaalset kindlustust ja toimetulekut ning nende seost sündimuse ja demograafilise jätkusuutlikkusega; keskendub sotsiaalsele turvalisusele ja pereheaolule, mitte muude sotsiaalsete teemade detailidele.

Keskendub sotsiaalsele kaitsusele: pensionide õigeaegse väljamaksmise tagamine ja usaldus riigi sotsiaalhoolekande vastu. Märgib usalduskriisi, mis mõjutab elanikkonna usaldust riigiinstitutsioonide vastu. Võrdleb bead ja näiteid elukorralduslike teemade kohta ning toob esile sotsiaalset mõju regionaalsele arengule ja inimeste igapäevasele toimetulekule.

Hõlmab demograafilisi probleeme ja noorte perede toetamist: rõhutab, et eluaseme kättesaadavus mõjutab sündivust ning noorpered on selle lahenduste suhtes eriti tundlikud. Esile tõstetud eesmärk on noorte perede eluaseme odavamaks muutmine läbi finants- ja regulatsiooniliste meetmete.

Sotsiaalsed teemad on keskne: laste koolilõunad, toidujäätmete vältimine ja kooli kvaliteet; esinejad rõhutavad vajadust parema toitumise ja tõhusa ressursihalduse järele ning toovad näiteid, et praegune süsteem võib olla ebaefektiivne. Sõnavõtetes on tähelepanu pööratud ka liiklusohutusele ja üldisele elanikkonna heaolule, kuid keskne rõhk jääb lastekasvatuslikele ja hariduslikele teemadele.

Fookus tervishoiu kättesaadavusele ja sotsiaalse heaolu küsimustele. Rõhutab elanikkonna piiratud juurdepääsu tervishoiuteenustele 15,5%-ga ning sotsiaalvaldkonna juhtimise ja ressursside osas esitatavaid muresid ning vajakust vastutuse ja aruandluse osas. Tugev inimeste heaolu ja tervishoiuteenuste taskustatus on keskne ja empaatiline teema.

Seisab tugevate põhiseaduslike õiguste kaitse ja demokraatia eeskätt. Rõhutab õiguskindlust, läbipaistvust ja avalikku kaasamist kui sotsiaalseid põhiprintsiipe; näitab, et põhioiguste piiramine peab olema põhjustatud põhiseaduslikust alusest. Kritik muudab sotsiaalse turvalisuse ja kodanike heaolu tagamise jaoks seadusloomet järelevalvet ning on valmis puhastama praksiseid, mis vähendavad inimeste usaldust riigiasutustesse.

Kõrgelt käsitletakse hariduse kvaliteeti, koolitoitlustust ja õpetajate töötingimusi; rõhutatakse laste heaolu ja hariduse kättesaadavuse tähtsust, kaasa arvatud keeleõppe nõuete mõjurad ning vajadust tagada võrdsed võimalused erinevatele õpilastele.

Pole piisavalt andmeid.

Sotsiaalsete küsimuste keskmes on tervishoiu kättesaadavus ja regionaalsed ebavõrdsused, noorte tööhõive ja demograafiline kriis ning eluaseme kättesaadavus noortele peredele. Toob esile sotsiaalse õigluse vajaduse ja regionaalse ebakõla ning pakub meetmeid nende lahendamiseks (nt noorte maksuvabastus, eluaseme soodustused).

Andmed puuduvad.

Rõhutab teenuste kättesaadavust ja sotsiaalseid tagatisi regioonides (postkontorid, pangakontorid, sularahaautomaadid) kui sotsiaalse õigluse ja elukvaliteedi küsimusi. Seaduspoliitiliselt käsitleb noorte tööelu: noorte jaoks maksusoodustused töötamiseks ning ravikindlustuse osamaksete jagamine on esile tõstetud teemad. Kõneleb vajadusest tagada ligipääsetavus oluliste teenuste regionaalsel tasandil.

Selgelt keskendub hooldusreformi rahastamise jätkusuutlikkusele, sotsiaalsete garantiide parandamisele ja pensionäride toimetuleku eest väljaastumisele (nt pensionilisaide, uute hooldusfondide küsimused). Samuti käsitletakse tervishoiu kättesaadavust ja rahastamist, hambaravi laste jaoks, ning noorte sotsiaalmeedia uuringu vajadust. Mõned ettepanekud puudutavad noorte töötust ja tööturule sisenemist ning elutähtsate sotsiaalsete teenuste kestlikkust.