Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Kõnekas, šokeeriv ja emotsioonirikas ning samas tugeva faktipõhise lähtega. Kasutab kärmelisi ja värvikamaid võrdlusi (nt tsirkus), otseseid süüdistusi ja hüüatavaid väljendeid. Läheneb teemadele nii emotsionaalselt kui ka loogiliselt, kuid tihti kaldub teravdades ja viljakaid ilukõnesid kasutades jõuliselt vastandumisele.

Rõhk on combatiivne ja otsekohene, kasutab küsimusi ja emotsionaalseid tõukepunkte (nt „puhas kahepalgelisus”) ning sekka nostalgiat ja sarkasmi roheliste suhtes. Kombineerib emotsiooni ja faktipõhiseid numbreid, kuid üldtunnustatud vormis on kõneja ning kriitikastruktuuri. Väga otsene, mõjukalt provokatiivne ja veidi humoristlik.

Kriitiline ja konstruktiivne toon, kasutab küsimusi ja faktipõhiseid viiteid; vorm on ametlik, analüütiline ja lahendustele suunatud, emotsionaalne rõhk ei domineeri.

Häälemuster on emotsionaalne, kriitiline ja otsekohene; kasutab küsimusi, näiteid ja mõnel juhul irooniat, et rõhutada usalduskriisi ja otseste vastuste vajadust. Tekitab tihti tugeva korralduse ja kriitilise tooni, kuid püüab jääda faktidele ja probleemile keskendunuks.

Rõhutavalt formaalne ja argipoliitika kontekstis analüütiline toon; kasutab faktilisi viiteid ja institutsionaalseid usaldusväärseid allikaid, kombineerides kriitilise ja koostööalise registers. Kasutab metafoore (roheline vs punane), pöördub kolleegide poole, ning pehmendavalt ergutab süvenenud arutlust ja konkreetset eelnõude analüüsi.

Ton on konfliktne ja otsekohene, kasutab emotsionaalseid vivaa ja isiklikke näiteid (nt laste koolilõuna ja toidujäätmed). Teksti vahel on sotsiaalne, kuid kriitiline hinnang ja naljakad või provokatiivsed märksõnad (“rohepöörde rohepaplus”) ning otsene žestlikkus, mis aitab tõsta tähelepanu. Esineja kasutab nii argumentatsiooni kui ka ennetavalt süüdistavaid retoorilisi rubriike.

Küllastunud kihk-väärtustega ja combative, üsna otsene toon. Kasutab retoorilisi küsimusi, kummutab vastuväiteid osundades allikate ebakõla või puudulikku analüüsi. Tekstil on tugevalt skeptiline, vääritab “häid otsuseid” ja sisendab vajadust kontrolli ning vastutust. Väga suunatud argumentidele ja faktidele, kasutab sarkasmi ning otsekõnet, sh “See number on 15,5%” ja “jutumärkides” väljendused.

Kriitiline, kuid konstruktiivne ja faktidele tuginenud; kasutab konkreetseid näiteid (automaks, eelarve mõistmatus, mõjuanalüüside puudus) ning viitab institutsioonilistele järelevalvekanalitele. Keelt iseloomustab formaalsus ja selge põhjenduste esitamine, mis aitab argumente ratsionaalselt esile tuua. Tekst on peamiselt analüütiline ja faktipõhine, mitte emotsionaalne.

Läheneb formaalse, põhise kapitulatsiooni säilitava stiiliga, kasutades struktureeritud argumenteerimist, küsimusi ja viiteid arupärimistele. Tekst sisaldab selget probleemide kirjeldust ja soovitusi, kuid emotsionaalset drivimist napib; retorika on peamiselt puudutus- ja faktipõhine.

Formaalne ja küsimustele suunatud toon, tugineb faktidele ja konkreetsetele näidetele. Kasutab süstemaatilist küsitlust ja hindamisvajadust, et esile tuua probleemid ja edasiliikumise vajaduse.

Kõneleja toon on dramaatiline ja võitlev, sageli küsimustega ja tugeva küsitluse kaudu suunatud; kasutab veenvaid andmeid ja tugevaid sõnaseadeid ning esitab retoorilisi küsimusi probleemi mõistmiseks. Otsene, emotsionaalne ja mõnikord kriitiline, kuid samas kaldub ärgitatud, konkreetsete ettepanekute ja parandusettepanekute esitlemise poole.

Tone on kriitiline ja vaidlustav, otsene ning emotsioonide esitamisele keskenduv. Kasutatakse konkreetseid näiteid ja kiirkõnelisi mõisteid (maksufestival, maksupõrgu, segadus), et tugevasti mõju avaldada.

Rõhutatud on otsene ja kriitiline toon koos konstateeritud faktidel põhineva argumendiga. Kasutab otsekõnesid ministrile, küsimusi ja näiteid pidevalt, mõnikord ka sümboolset kriitikat („näitemäng”) ning emotsionaalseid viiteid kohaliku elu raskustele. Keerukamaid andmeid kombineerib selgete väidetega, säilitades formaalse parlamentaarse stiili.

Kõnekuju on vormiline ja juhatatud, tihti ärritumist ja kriitikat väljendav, kuid samas kasutab ta faktidel põhinevaid argumente ja otseseid küsimusi. On nii emotsionaalseid manitsusi kui ka ratsionaliseeritud selgitusi; mitmes loos kasutab koomika või isiklikke näiteid (nt “munemed” viide) ajendina ning pöörab tähelepanu ühiskondlikele muredele. Mõnede arutluste lõpul jääb toon raskeks ning kutsuvaks, kuid teinekord on agressiivne ja poleemiline.