Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Majoritaruline osalus on tarbimismaksude tõusu ja teiste maksusüsteemi muutuste kriitika; soovib vähendada toiduainete tarbimise makse ja rõhutab vajadust aidata baasvajaduste rahuldamist. Kriitiline koalitsiooni majanduspoliitika suhtes, väidab, et maksuküür on ebavõrdne ja suurendab inequality; rõhutab inflatsiooni ja elukalliduse mõju ning vajadust majanduse stimuleerimiseks madalamate hindadega esmatarbekaupade puhul.

Põhirõhk eelarve ja rahastuse läbipaistvusel ning reaalsel kulutuste hindamisel; kritiseerib prognoositud hoolduskulusid ning leiab, et raha tuleks vajadusel suunata peatrassidele, teedevõrgule ja regionaalsele ühenduvusele. On skeptiline suuremate projektide majandusliku tasuvuse suhtes ning rõhutab, et reaalseks vajaduseks on kontrollitud kulud ja realistlik eelarve.

Toetab poliitikat, mis parandab elukallidust ja demograafilist olukorda (nt noorperedele eluasemete soodustamine); pole täpset arutelu maksu- või üldise fiskaalse korra kohta; rõhutab vajadust sotsiaalsete kulutuste suunatud rakendamist.

Seisab murekohana kohalike majanduse ja taristute eest: kõrged praamipiletid ja nende mõju Saaremaa/ Muhumaa majandusele, ettevõtete kasum ja regionaalse arengu finantseerimine. Rõhutab läbipaistvuse ja majanduslike kaalutluste läbivaatamist (nt hanke hinnad, uus praam, elikaarid), ning näiteid tööturu ja ressursside kasutamisest (tööjõupuudus). Viitab ka riigieelarvelisele toele ja investeeringute mõju regionaalselt.

Soovib majandust ja eluasemeturgu suunata reformide kaudu paremini toimima: pro-meede, mis muudavad laenud odavamaks ja kättesaadavamaks ning tutvustavad Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekuid; rõhutab küll laenukulusid ja kinnisvarahinna teemasid, kuid ei esita detailseid fiskaalseid plaane – keskendub reformide kiirele rakendamisele. Tõstab esile turu toimimise ja usalduse olulist rolli.

Majanduslikult esindatud on ettevõtluse kaitse ja konkurentsi tähtsuse rõhutamine; kriitiline suhtumine rohelise poliitika laiendusse ning rahaline ja regulatiivne koormus ettevõtetele. Ühe kõneleja pool soovib tagada võrdelise kohtlemise ning turu toimimise, samas teised rõhutavad vajadust hoolitseda teenuste kvaliteedi ja tööandjate huvide eest. Üldine sienn on pro-äriline ja regulatoritele ettevaatlik lähenemine.

Kriitiline ja mõõdukas kuni skepsislik hinnang. Hoiitab kulutuste vältimise ja tõhususe nimel: mainib 35 000 euro suurust tasu eraarengu teenusele ning "maksumaksja raha" kasutamist; on kriitiline maksutõusude majanduskeskkonnale mõju suhtes ning rõhutab vajadust süvaanalüüsiks enne otsuste tegemist. Näitab soovi kasutada tõenduspõhist taju ja vältida kulupõhist ning ebavajalikku erafondi eraldamist.

Ekonomilise poliitika osas rõhutab hindamiskriteeriumide ja mõjuanalüüside olulisust enne maksutõuse või muudast rahandusotsuseid. Tähelepanelikult taunib automaksu, tulumaksu ja käibemaksu olulisi tõstmisi ilma asjakohase analüüsita ning toob esile negatiivsed mõjud inimeste toimetulekule. Soovib prognoose ja lühiajalisi ning pikaajalisi stsenaariume, mida koostab erasektorist kaasatav analüüs, et vältida ebastabiilsust ja halba majanduslikku mõju.

Majanduse kontekstis keskendutakse maksude läbipaistvusele ja mõjudele elanikkonnale, rõhutatakse, et maksumäärade ebamõistlik ühtsus võib kahjustada maa tootlikkust ja kohalike omavalitsuste tulude tasakaalu. Tõstatatakse hoolt, et käibes ja maksustamises ei kahjustataks sissetulekuid ning regionaalseid majanduslikke erisusi.

Fookus tarbijate laenukulude vähendamisele refinantseerimise lihtsustamise kaudu; rõhutab regulatiivsete ettepanekute olulisust ja valitsuse edenemise vajadust.

Majanduslikult kriitiline ja samal ajal reformidõppeline: on vastu maksutõusudele ja kogu maksusüsteemi voolavusele, soovib noortele töölevõtmise soodustamiseks sotsiaalmaksu vähendamist (33%lt 20%-le) koos ravikindlustuse säilitamisega; rõhutab ettevõtluse konkurentsi parandamist ja laenu- ning kinnisvarakulude leevendamist noortele peredele. Ovatses rõhutakse vajadusele efektse ja vähem keerulise maksusüsteemi järele ning kriitiliselt käsitletakse maksupoliitika mõju eestimaalastele.

Majanduse seisukohast kritiseeritakse maksude tõstmist ja maksukorraldust, mis mõjutab toidukaupade hindu ja tarbijaid. Väljendatakse soov saada analüüse maksude mõjust majandusele ja inimese toimetulekule ning rõhutatakse läbipaistvuse vajadust. Väidetavalt lõatab maksuralli keskenduda tarbijatele ja majandusele kahjulikule mõjule.

Fookus majanduslikele teemadele, sealhulgas tööpuuduse kiire kasv, tööhõive langus ja palgaerinevused. On kriitiline maksupoliitika osas (mainitakse automaksi varasemalt) ja rõhutab vajadust jätkusuutlike regionaalsete investeeringute järele. Esitab noorte tööhõivet parandavaid lähenemisi, sealhulgas noorte töötamise maksusoodustuste eelnõu ideed ning tuge regionaalse võrdsuse suurendamiseks.

Majanduspoliitikas kaldutakse toetama tarbija huve ja konkurentsi suurendamist (nt kodulaenu refinantseerimise reformid, pankade konkurentsi soodustamine, tarbijate kulude vähendamine ehk toiduainete käibemaksu langetamine, samuti tööjõu ja tööhõive mehhanismide arutelu). Samas näidatakse kriitikat maksude ja riigieelarve kohta ning rõhutatakse vajadust rahastuse ja kulude läbipaistvuse järele; on kriitiline toidu- ja energiakulude kasvuga ning soovib mõjujärelevalvet.