Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Opositsiooniline ja kriitiline seisukohtegevus praeguse koalitsiooni eelarve suhtes; rõhutab, et eelarve teenib rikkamaid ja puudutab esmatarbimise makse pahas suunas, mitte laiemat ühiskonda. Ta rõhutab, et vaja on odavamad toiduandmed ja netoülese toimetuleku parandamist, ning näeb demograafilises kriisis kiireid lahendusvajadusi. Stiil on policy-driven ja tugeva vastupanuga, samas rõhutatakse vajadust keskenduda inimeste igapäevasele elukorraldusele. Koalitsiooni lubaduste täitmist ja maksutõuse vastuolu näitab selget muutuste soovimust: seisukoht on sügavalt kriitiline ja muutuste eestkõneleja.

Kaldub Rail Baltica projekti (rahastus, tulevik) edasikindlalt toetamisele, kuid rõhutab, et see tuleb teha läbipaistva äriplaani, majandusliku teostatavuse ja keskkonnamõjude põhjal. On kriitiline senise eelarve ja hoolduskulude prognooside osas ning kutsub kaasama laiemat poliitilist valikut ning Läti ja Leedu kolleege; samas rõhutab vajadust regionaalsete investeeringute suunas edasi liikumiseks. Väidab, et kompromiss ja laiapinnaline konsensus on eelduseks, ja võtab vajaduse korral vastu teistsugused otsused. Sõnum: jätkame, kuid ettevaatlikult ja läbipaistvalt.

Kõneleja kriitiline valitsuse meetmete suhtes, märgib, et need ei tööta ja inimeste kindlustunne puudub; rõhutab vajadust demograafilise olukorra parandamiseks ja sündimuse tõstmise mehhanismide leidmiseks. Nõuab töörühma kokkukutsumist ja koostööd sotsiaal- ning tervishoiuministriga, tuginedes analüüsidele ja praktilistele ettepanekutele; lähenemine on poliitikapõhine ja tulemustele suunatud.

Peamised tähelepanuallikad on pensionide õigeaegne väljamaksmine ja sotsiaalhoolekande usaldus. Stance on kriitiline valitsuse suhtes, rõhutab vajadust kiirete parandusmehhanismide ja lisavahendite järele ning süsteemi läbipaistvuse parandamist. Ta toob esile regionaalse haarde vajalikkuse ja kinnitab, et loodud lahendused peavad tagama jätkusuutliku ja usaldusväärse riigiasutuste toimimise.

Toetab eluaseme kättesaadavuse parandamist ja laenutingimuste lihtsustamist ning kiiret nende meetmete rakendamist, tuginedes Eesti Panga ja Finantsinspektsiooni ettepanekutele ning Sotsiaalministeeriumi analüüsile. Pooldab võrdselt erinevate osapoolte koostööd ning koalitsiooni toetusel laiemate meetmete edukat kasutusele võtmist; kriitika suunatakse peamiselt oppostitsioonile, kes ei süvene probleemidesse või ründab üksikuid ettepanekuid ilma piisava analüüsita. Nii pragmaatiline kui ka poliitikakeskne; eesmärgiks on demonstratiivne mõju ja tulemuste saavutamine.

Mitmekülgne positsioon – perioodil on nii tugevalt eelnõu vastu võitlevaid kui ka selle poolt rõhutavaid kõnesid. Esimene kõne väidab, et eelnõu ei toeta ettevõtlust ja tegeleb rohepoliitika negatiivsete mõjudega; tugev opositsioon. Teine ja neljas kõne näitavad erinevaid, kuid mõnel hetkel konstrueerivaid seisukohti, kus rõhutatakse ausat konkurentsi, turvalisust ja sotsiaalsete teenuste kvaliteeti. Seetõttu puudub perioodil ühtne parteiline positsioon, vaid esile kerkib mitmekesine arutelu ja erinäoline toetus/oppovõrk.

Opositsiooniline ja kriitiline. Esineja rõhutab tervishoiu kättesaadavuse probleemi (15,5% elanikkonnast loobub teenustest) ning valitsuse vastutust nende andmete ja otsuste eest, kutsudes ministrit vastutusele ja avaldust kontrollima. Ta esitab tugeva nõudliku tooniga küsimusi ja viiteid hinnangute põhjalikkusele, ning on kriitiline seoses Tervisekassa juhi leidmise kuludega (35 000 eurot) ning sotsiaalvaldkonna juhtimise mahuga. Framing on rohkem poliitikakujunduslik ja tulemusorientatsioon: ta rõhutab vastutust, läbipaistvust ja tõenduspõhist tegutsemist.

Peamine poliitiline positsioon on kriitiline kiirustava seadusloomete vastu ning tugeva rõhu asetamine põhiseaduspärasusele, õiguskindlusele ja läbipaistvusele. Ta kirjeldab seaduste vastuvõtmise probleeme, kus puudub mõjuanalüüs ja selge arusaadavus, ning nähakse need kui oluliselt kriitilisi vigu; positsioon on tugevalt opositsiooniline ja protseduraalne—rahvaste huvides vaja põhjalikku kontrolli ja vastutust. Ta rõhutab, et õigusloome peab olema nii väärtus- kui ka tulemuspõhine ning suunab tähelepanu riigi edasiviivale kvaliteetsele seadusloometele, mitte eelnõude kiire viimisele läbi.

Kohalike maksude ja omavalitsuste autonoomia tugev rõhutamine. Esindajad on kriitilised praeguse maamaksu muutmise suhtes ning nõuavad eristuste ja otsustusõiguse taastamist kohalikele omavalitsustele; kui nõuded rahastusele ja maksumäärade eristamise osas, kilduvad—eesmärk on kohaliku tasandi majanduse ning maa tootlikkuse kaitsmine. Tooni allikaks on arupärimised ja regionaalsed erinevused; seisukoht on poliitikakeskselt konkreetne ja reformikeskne. Notable: keskendutakse kriitikale senisele riigipoolsele lähenemisele ning soovitakse selgesõnalisi muudatusi seadustes.

Rõhutab finantssektori järelevalve suurendamist ja vastutuse tagamist. On kriitiline RAB-i tegevuse suhtes ning kutsub esile hinnangu skandaali valguses. Toetab tarbijate rahalise koorma leevendamist refinantseerimise lihtsustamise kaudu, kuid keskendub sellele kui edasijõudmise küsimusele valitsuses.

Opositsiooniline seisukoht koalitsioonile: keskendub tervishoiu ja sotsiaalse õigluse probleemidele ning kritiseerib valitsuse majanduspoliitikat ja maksutõuse ning nende mõju inimestele. On selgelt soostunud noorte tööhõive ja regionaalsete ebavõrdsuste leevendamise nimel ning rõhutab, et ministrid ja koalitsioon ei ole seni piisavalt tegutsenud. Esiletõstetud on tahtmine asuda vastuvõetavate, tõenduspõhiste lahenduste juurde ja koalitsiooniga koostööd otsida, kuid samas tugeva opositsiooni käeulatuses.

Esineja on tugeva opositsiooni positsiooniga valitsuse rahanduspoliitika suhtes. Ta süüdistab ministrit ja Rahandusministeeriumi maksudeE ja halva juhtimise tõttu avalikkust segadusse viimises ning näitab, et kõne käigus tõstetud maksud mõjutavad tarbijaid. Ta rõhutab vajadust sõltumatute analüüside läbiviimist ja maksuralli kriitilist ülevaatust, mis näitaks maksude tegelikku mõju majandusele ja inimestele.

Peamise prioriteedina rõhutab regionaalpoliitikat ja kohalike teenuste säilitamist (postkontorid, pangakontorid, sularahaautomaadid) ning riigi sekkumist kohaliku elu säilitamiseks. On tugeva kriitilise tooniga koalitsiooni suunas ning viitab eelmisele valitsusele tehtud otsustele (nt automaks, maakondliku tasuta ühistranspordi lõpetamine) kui puudulikule lahendusele, seaks vastutuse küsimuse esiplaanile. Framing on policy- ja tulemustemaa, mitte ideoloogiline vallutamine; rõhutab, et regionaalsete probleemide lahendamiseks on vaja konkreetseid samme ja vastutust.

Keskfraktsiooni esindaja positsioon on tugevalt opositsiooniline Eesti valitsusele: kriitika keskmes on majanduse talitsemine, energiapoliitika ja regionaalne/vallade selgelt puudulik toetus. Taoline lähenemine on peamiselt poliitikakujunduslik ja väärtuspõhine, rõhutades demokraatlikku kontrolli, läbipaistvust ja kohalike piirkondade tugevat rolli. Samuti rõhutatakse vajadust avaliku arutelu ja koostöö järele, kuid samaaegselt on suhtumine tihti vastuoluline ning käitumiskultuuri teemadel proaktiivne. Üksnes väga harva nähakse vastuolulisi, koostöövalmi lahendusettepanekuid; põhijooneks on avaliku teenuste ja sotsiaalsete garantiide kaitse ning koalitsiooni tegevuste kriitika.