Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Koostööaldis ja dialoogi suunatud; soovi rääkida rahanduskomisjoni esinaisega enne hääletust ning valmis arutama koostöös.

Not enough data

Näitab koostöövalmidust erasektoriga: soovitus otse ettevõtetega suhelda ja pakkuda lahendusi, kuidas ettevõtted ja raha tuua Eesti riiki; rõhutab vajadust partnerluse ja pragmaatsete lahenduste järele majanduse elavdamiseks.

Otsib laiema võrgu ja cross-partisi koostööd eelnõu vastas – kutsub kaks-kolm Reformierakonna ja Eesti 200 liikmeid vastuväite esitamist. Näitab valmisolekut kompromissile ja mittepoliitilise tugipunkti loomisele, kuid samas selgesõnaliselt toetab oma erakonda ja koalitsiooni kriitilist positsiooni.

Näitab valmisolekut koostööks erinevate fraktsioonide vahel (Isamaa, Reformierakond, Keskerakond) ning rõhutab, et kriitika ületab parteierluse piirid. Rõhutatakse vajadust ühise, põhjaliku arutelu ja vastava analüüsi järele.

Otsib laiapõhjalist poolehoidu (minna ühiselt umbusaldusavaldust esitada); viitab teistele fraktsioonidele (Keskerakond, Eesti 200) ning loodab nende liitumist. Samas märgib, et Reformierakond ei osalenud arutelul, mis viitab formaalsele ja piiratud koostööle; rõhutab vajadust ühisest vastukäigust valitsuse vastu.

Kaasosaluse ja kompromissvõimaluste vastuoluline, kuid samas on näha valmisolekut koostööks: fraktsioon on esitanud mitmeid muudatusettepanekuid ning püüdnud kaasa rääkida eelnõude parandamisel. Ta rõhutab vajadust arvestada erinevate fraktsioonide seisukohtadega, kuid seab kriteeriumiks oma ettepanekute mahiku ja tingimused ning võib kompromisside leidmisel olla kõhklev, kui neid ei võeta arvesse.

Parlamentaarne koostöövalmidus on piiratud, kuid esile kerkib vajadus kasutada menetluspõhiseid vahendeid (erakorraline istung, arupärimised). Mainitakse mõningast mitmeparteilist vastuolu ja teineteise vastuargumente, kuid koalitsioonidesse sisenemise kohta konkreetsed märgid puuduvad; koostöö on peamiselt protseduuriline ja kriitiline, mitte pikaajaline bipartisanne koostoime.

Näitab valmisolekut anda valitsusele suuniseid ja jagada ekspertide arvamusi, keskendudes koostööle suurtes frameworks: “meie” ja “valitsus” vahel. Ei too esile otsest, laialdast bipartisanshipi või koalitsioonikokkuleppeid, kuid märgib, et ekspertnõuanded ja analüüsid tuleb arvesse võtta. Tõenäoliselt eelistab konstruktiivset kriitikat koos praktiliste lahenduste esitamisega.

Pole piisavalt andmeid.

Koostööle suunatud ja dialoogiline stiil: rõhutab vajadust koostööst lennundusettevõtjate, kohalike omavalitsuste ja ministeriga, et avada uusi liine ja parandada ühenduvust. Soovitused hõlmavad Ryanairiga kontakti võtmist ja teiste lennufirmadega kohtumist, et suurendada Tallinna lennujaama rahvusvahelist haaret. Ta näitab ka valmisolekut kaasata teisi kolleege ning valitsuse erinevaid osakondi.