Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Pole piisavalt andmeid.

Majanduslikud seisukohad keskenduvad maksupoliitika püsivuse küsimusele: oponeeritakse permanentsele maksukorraldusele ning väidetakse, et haavatavate inimeste koormus suureneb; rõhutatakse toimetuleku probleemide lahendamist (kõnedele iseloomulik “solidaarsus” eetika kriitika). Samuti on esile toodud kiirlaenude turu reguleerimise vajadus ja tarbijakaitse olulisus; see kõik viitab Reformierakonna/Eesti 200 koalitsioonipoliitika kriitikale.

Majanduslike näitajate põhjal on kriitiline suhtumine riigi rohep-toetustesse ja riigi rolli energiapoliitikas; rõhutatakse hindade volatiilsust Nord Poolis ja vajadust tõmbuda eemale dotatsioonidest. Soovitakse turupõhist lähenemist, ettevõtete kaasamist investeeringute toomisel ning riigi raha paremat suunamist Eesti ettevõtete ja kapitali ligimeelitamiseks.

Majanduslikud kaalutlused esile: esitatakse küsimused andmeladu loomise ja hoolduse elukäigu maksumuse kohta ning allikate päritolu kohta; ei toeta kärpeid ega kiitma majanduslikku kasu, pigem rõhutab potentsiaalset kulu ja eelarvetoetuste ebakindlust. Pole selgelt väljendatud pro- või anti- majanduslikku platvormi, kuid kriitika keskmes on kuluarvestus ja eelarvetoetused.

Kohaldatav majanduslik vaade on kriitiline: eelnõu toob kaasa hinnatõusu ja maksukohustusi; toob välja tarbijate ostujõu vähenemise ning tarbijahindade kasvu. Samuti viitab ta TOT- ja tasakaalustamata finantsanalüüsile ning leiab, et maksude ja jäätmekulude kogukohustused mõjutavad majandust negatiivselt.

Kriitika puuduvate majanduslike mõjude ja mõjuanalüüside üle; rõhutab vajadust näidata otsest kasumit ja riigieelarvesse tulevat tulu. Kahtlustab narratiivide maksumuslikku kasu (turismi ja kinnipidamiskulude tasakaal) ning rõhutab, et riigieelarve mõju peab olema selgelt välja arvutatud. Toob esile vajaduse majanduslike numbrite ja mõjuanalüüsi järele enne suurte otsuste tegemist.

Majanduslik lähenemine on konservatiivne ja kulude kontrolli ning maksudest keeldumise suunas: maksutõusude vastane, bürokraatia vähendamise ning eelarve kulude vähendamise rõhutamine. Soovitakse toidukäibemaksu alandamist (kõnepoolt esile tõstetud), lasteaiakohatasude vabastamist ning üldise maksumoodustuse ja toetuste ümber jaotuste kriitikat. Energiapoliitikas on esitatud kriitiline vaade rohepöörde ja ENMAK-i seaduseelnõule, rõhutades turu volatiilsust ja investeeringute tasakaalustamatust.

Majanduspoliitika kriitiline hinnang keskendub maksukoormusele, inflatsioonile ja elukallidusele. Opositsioon rõhutab, et maksuküür on langemas, kuid selle mõju ei kompenseeri inflatsiooni ja tarbimismaksude mõju tervikuna; eelistatakse struktuurseid reforme, pere- ja sotsiaalpoliitilisi toetusmeedeid ning majanduslikku stabiilsust. Hindade tõusu ja vaeste koormustethe rõhutatakse kui valitsuse vastutusala, ning kutset on tugevdada majanduslikku konkurentsivõimet läbi läbipaistvuse ja õiguspärasuse tagamise.

Maksupoliitika peab olema jätkusuutlik ja tuleks muuta tarbimispõhist maksustamist; hetkel käsitletav maksupoliitika on suurendamas inflatsiooni ja koormamas vaeseid ning keskmise sissetulekuga inimesi. Väidab, et majanduskasv näis realiseeruvat tänu automaksule, kuid tegelik mõju reaalses majanduses on negatiivne. Eelistab energiast inspireeritud lähenemist, kuid kritiseerib rohelenergiasuuna jätkusuutlikkuse puudumist ning soovib keskenduda põlevkivile ja kaaluda tuumajaama, mis nõuab põhjalikku analüüsi. Soovitused hõlmavad investeeringuid kõrgtehnoloogiasse ja kõrgharidusse ning majanduse ümberstruktureerimist läbi ümberõppe. Rahalise korralduse ja kasvu tasakaal on prioriteetide südames.

Pole piisavalt andmeid.

Majanduse seisukohalt oluline on infrastruktuur, mis soodustab majandustegevust ja äri-lennuliinide loomist, ning lennunduse kaudu reaalsete töökohtade ja maksutulu kasvatamine. Samas rõhutatakse rahastuse kestlikkust ja kulude läbipaistvust; teede investeeringud on näidatud alamriski tasandil ning õpetajate palga lisamine on raske saavutatav; rõhutatakse majanduskasvu ja kulude tasakaalu vajadust.