Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Pole piisavalt andmeid.

Peamised vastased on koalitsioon, eriti sotsid ja Reformierakond, kelle poliitika süüdistatakse koalitsiooni otsuste ja maksupoliitika astmeliselt. Arutlus sisaldab tugevat sõnakasutust ning süüdistusi vale-ettepanekute ja pikaajaliste lubaduste suhtes; kompromissi või koostöövalmidust nähakse puudulikuna.

Kriitiline rohep poliitika suhtes; rohep pole ainus või parim viis majanduse kasvule; riiklikku toetust ja dotatsioone nähakse kui potentsiaalselt kahjulikke ja maksumaksjale raskeks koormaks. Esitatakse tugev soov muuta poliitikat ja kaasata ettevõtteid otse investeeringute toomiseks ning kaaluda alternatiivseid majandustegevusi.

Tugev ja põhirõhuline oppositsioon eelnõule; süüdistab kavandatavat süsteemi õigusriigi purustamises ja jälgimisühiskonna loomises. Kritiseerib valitsuskoalitsiooni ja tööriistade ebausaldusväärsust, kutsub koalitsiooni liikmeid vastu hääletama ning rõhutab vajadust piirata riiklikku jälgimist.

Peamine vastuväide on olemasolevale eelnõule: suurenev tarbijakoormus, maksete tõus ja põhiseaduslikkuse riskid. Hinnatakse, et eelnõu ei maksa tähele tarbijaid ning leiab, et see tuleb tagasi lükata või põhjalikult läbi vaadata. Mitme fraktsiooni koostöös térkendub laiapõhjaline kriitika.

Peamine vastase positsioon on valitsus ja ministrid; kritiseerib plaani vangide riiki toimetada ning väidab, et see on vastuolus riigi väärtustega. Intensiivne isiklike süüdistuste ning usaldamatuse keel, rõhutab, et küsimustele ei ole adekvaatseid vastuseid ning ähvardab umbusaldusavaldust. Tõstab esile eetiliste ja avaliku huviga seotud küsimused.

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon (reformierakond, Eesti 200) ja sotsiaaldemokraadid; kriitika on osaliselt poliitilise ja majandusliku meetserakaudse iseloomuga. Hukkamõiste keskendub maksude ja sotsiaaltoetuste kärbimisele, automaksu ning bürokraatia suurendamisele ning eelarve planeerimise vigadele; toonid on tugevalt kriitilised, kuid samas on näha valmisolekut esitada alternatiive ja ametiomavahelistele aruteludele vastumeelselt vastu võtta olemasolevad ettepanekud.

Tugev opositsioon: kriitika suunatud valitsuse ning selle maksupoliitika, hinnatõusu ja sotsiaalsete meetmete osas. Eemaldab pitseri progresseeruvatele maksude suurendustele, rõhutab õigusriigi tagamise ja läbipaistvuse vajadust ning väidab, et demograafiline kriis ja tervishoiu jätkusuutmatus on otseselt valitsuse otsuste tagajärg. Intensiivne, poliitikapõhine vastuseis; kompromissi rõhutamine on piiratud, keskendutakse spurtselt konkreetsetele meetmetele ja vastustele.

Põhiline vastane asjas on valitsus ning tema arengukujunduslik kriitika on tugeva (strong) tooniga. Ta süüdistab valitsust majanduse ja tarbimismaksude ja inflatsiooni tekitamises ning väidab, et senised plaanid ei realiseeru (nt automaksu mõju). Ta rõhutab vajadust muutuste järele ning ei näi olevat valmis aktsepteerima valitsuse seniseid positsioone, vaid esitab alternatiivid ja kriitikat kui alus aruteluks.

Pole piisavalt andmeid.

Rail Balticu suhtes on peamine kriitika: küsite loomulikke vastuseid ülalpidamiskulude kohta ja rahastamismudeli läbipaistvust ning näitab muret, kuidas maksumaksjad ja naabrid selle projektiga haagivad. Ta hoiatab, et kulude jaotuse osas puuduvad selged vastused ning väljendab skepsist projekti jätkusuutlikkuse ja rahastamise suhtes. Üldine töösuhe on kriitiline, kuid mitte isiklikult konflikti otsiv.