Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Pole piisavalt andmeid.

Oluline on elulõpu tahteavalduse eelnõu vastuvõtmise ümberarutelu; Keskerakond ei toeta seda ning rõhutab, et tervishoiusüsteemi ja palliatiivse ravivõimaluse parendamine on prioriteet, et igal inimesel oleks õigus kvaliteetsele ravile. Demograafilises kontekstis mainitakse ka usulisi vaateid ja eetilisi küsimusi ning elukvaliteedi säilimist; rõhutatakse väärikat elu ja ligipääsu tervishoiule.

Andmed puuduvad

Põhirõhk sotsiaalsetel küsimustel on isikuandmete kaitse, privaatsus ja kodanikuõiguste kaitse. Rõhutatakse, et andmeladu puudutab pereelu ja eraelu ning võib suurendada jälgimist, mis on käsitletud kui ohtlik ning vastuolus demokraatia põhimõtetega.

Rõhutatakse tarbijate ebavõrdset koormust ja hinnatõusude mõju eelkõige madalama ja keskmise sissetulekuga inimestele; esitatakse argument, et jäätmete maksustamine ja kaupade hindade tõus vähendavad inimeste tarbimist ja elukallidust. Samuti käsitletakse sotsiaalset õiglust ja kulutuste jagunemist.

Rõhutab sotsiaalseid väärtusi, usaldust institutsioonide vastu ja eetilist käitumist; keskendub hoolitsusele (Pihlakodu juhtum) ning sellele, et riik ei saa olla odava teenuse pakkuja rollis. Kõneldes vangla- ja turismiprogrammist, rõhutab inimeste turvalisust, väärikust ja väärikuse kaitset. Vormib arutelu eetika ja ühiskondlike standardite tasandil.

Sotsiaalsed teemad hõlmavad toimetulekutoetuste jätkuvat kriitikat ja vajadust paremate sotsiaalteenuste järele, perepdääst ning lastega perede toimetuleku parandamist; lisaks käsitletakse elulõpu tahteavalduse küsimusi ja palliatiivse ravi kättesaadavuse suurendamist ning arutatakse usulisi ning eetilisi aspekte, mis piiravad või mõjutavad seadusandlust. Täpsemalt rõhutatakse palliatiivse ravi kättesaadavuse ebavõrdsust ning riikliku rahastuse suurendamise vajadust.

Sotsiaalse heaolu keskmes on vaesus, rahvastiku vähenemine ja demograafilised väljakutsed, perepoliitika, lasteaiakohtade kättesaadavus ning peretoetuste stabiilsus. Rõhutatakse tervishoiu kättesaadavuse kitsaskohti (arstide ja õdede puudus, ooteajad, erakõrv)/füüsilise ja vaimse tervise seosed ning vajadust rahaliste toetusmeetmete ja sotsiaalse kindlustunde suurendamiseks. Samuti korduvad teemad õiglus, võrdsed võimalused ja riigi võime tagada sotsiaalse kaitse noortele ja peredele.

Rõhutab sotsiaalset õiglust ja tarbimiskulusid mõjutavate maksude teemal vanemate ja vaeste inimeste olukorra halvenemist. Märgitud, et tarbimismaksud (käibemaks, aktsiisid) ja inflatsioon suurendavad ebavõrdsust ning vähendavad toidukaupade ja arveid ostmiseks ressursse. Sõnastab sotsiaalseid probleeme pigem majanduslike rühmade teemadena kui laiapõhjalistele sotsiaalsetele küsimustele; ei arutle spetsiifiliste sotsiaalsete teemade üle (nt abort, LGBT, immigratsioon).

Rõhutab liiklusohutust kui sotsiaalset ja tervishoiupõhist teemat; keskendub ohutusele ja turvalisele keskkonnale nii kergliliiklejate kui jalakäijate jaoks.

Kõneleb liiklusohutuse programmi alarahastuse probleemist ning potentsiaalsest ohu- ja turvalisuse suurenemisest teedel. Mainib ka sotsiaalse eesmärgiga seotud rahastuse piiranguid (nt õpetajate palga tõstmine), mis näitab, et investeeringud mõjutavad laiemat ühiskondlikku heaolu.