Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Teemaks on eelnõu 640 kolmas lugemine ja selle mõju õigusriigile. Esineja rõhutab, et kiirustamine võib riivata õigussüsteemi ning rõhutab mõistliku ajakava ning põhjaliku läbivaatuse vajadust; teise ja kolmanda lugemise kiire kordamine ühe nädala jooksul on tema jaoks problemaatiline. Ta rõhutab, et õigusriigi kaitse ja läbipaistva menetluse tagamine on prioriteedid ning on valmis kaasama rahanduskomisjoni enne hääletust. Tekst viitab ka kriitikale, et kiire menetlus on seotud suve saabumisega ja puhkuserežiimiga.

Kõnelejate põhipartneriks on kriitiline suhtumine koalitsiooni maksupoliitikale ja kiirlaenude reguleerimise puudujääkidele ning tarbijakaitse tugevdamisele. Oma positsioonid on tugevalt opositsioonilised nii maksuolemisuste kui kiirlaenude teema osas; rõhutatakse, et haavatavate inimeste toimetulek peab saama keskse prioriteedi, ning ning on korduvalt esile tõstetud kiireloomulist lahendust kiirlaenude mahu piiramiseks ja tarbija kaitseks. Elulõpu tahteavalduse teemal näitab politikaküsimus, et tervishoiu ja sotsiaalsete väärtuste sidususe üle on vaja pikemas plaanis lahendusi, mitte edasilükkamisega eelnõud.

Peamine seisukoht on, et rohepoliitika ei ole ainuke ega automaatne majanduse tõusu vahend; staažina kritiseeritakse ka selle mõju majandusele ja maksumaksjale. Ta rõhutab, et riigi doteerimine on vale ja maksumaksja raha raiskamine ning tõstatab küsimuse, kas rohep poliitika on parim viis majanduse kasvule, või tuleks selle asemel otsida otsekontakte ettevõtetega ja tuua investeeringuid Eestisse.

Seisukoht eelnõu suhtes on tugeva vastuseisu koalitsiooni kavale luua ulatuslik andmeladu ja jälgimisvõrgustik. Ta kirjeldab kavandit kui õigusriigi vastu suunatud sammu ning rõhutab privaatsuse ja staatilise kontrolli vajadust, kutsudes koalitsiooni liikmeid argumendiga vastu hääletama. Peamised poliitilised toonid on kriitilised ja opositsioonile suunatud, rõhutades põhimõttelist huvi demokraatia ja õigussüsteemi kaitse vastu.

Võimudel olevad kõnelejad esindavad tugevast vastuseisu praegusele jäätmete/käitluse seaduse vormile. Nad rõhutavad majanduslikku koormust tarbijale (hindade ja maksete tõus) ning tõstatavad põhiseaduslikkuse küsimusi; soovitavad eelnõu tagasilükkamist või põhjalikku järelemõtlemist ja analüüsi. Silmapaistvaks suunaks on poliitika- ja õigusalased riskid üle rõhutades, et reformid ei tohi tulude-sissetulekute tasakaalu kahjustada.

Tugev opositsioon valitsusele ja ministrile Pakosta; rõhutab, et usaldus institutsioonide vastu on madal ning see tuleb taastada. Seisab vastu valitsuse plaanile ning rõhutab eetilise ja väärtuspõhise raamistikuga seotud küsimusi, sealhulgas ei toeta „vanglaturismi” ideed. Nõuab läbipaistvust, mõjuanalüüse ja kontsentrit vastasseisu põhimõttelisuse osas.

Keskerakonna fraktsiooni esindajana väljendab peamine pöörlemisjoon opositsiooni kriisiühiskonna maksupoliitika suhtes: maksutõusud suurendavad inimeste ostujõudu ja toimetulekut, ning ta rõhutab vajadust kulude kokkuhoiu ja bürokraatia vähendamise järele. Ta on tugevalt pere- ja sotsiaalpoliitika fookusega, soovides mateeritud toetuste ja teenuste kulutuste suunamist ning väldib laiaulatuslikke ulatuslikke maksukärpeid ainult sõnades. Ta viitab, et kui Keskerakond taastub valitsusse, viidaks ellu suundumused nagu tasuta lasteaiakohad Tallinnas ja laiem tagatised, ning räägib programmilistest ja väärtuspõhistest prioriteetidest murede lahendamisel.

Opositsiooniline ning õigusriigi ja vastutuse teadvustav positsioon. Sõnavõttudes rõhutatakse seaduslikkuse tagamist, vastutuse selget määratlemist ning vajadust kiireks, õigusmugavast lahendusteks; kriitika keskmes on valitsuse maksupoliitika ja inflatsioon, mida nähakse süvenemas inimestele koormavan majanduskeskkonna kaudu. Esile tuuakse vajadus demokraatia ja avaliku halduse läbipaistvuse järele ning kutsutakse üles arutelu ja vastuseid valitsuse tegude eest.

Kriitiline ja tugeva poliitilise kriitika tooniga: rõhutab, et valitsuse praegune maksupoliitika ja energeetikapoliitika ei ole jätkusuutlikud ning pärsivad majandust ja madalama sissetulekuga inimesi. Ta soovib maksupoliitika põhjalikku ülevaatamist ning regioone puudutavate maksuerisuste kaalumist, mis viitavad regionaalse konkurentsivõime suurendamisele. Energeetikapoliitikas on ta vastu neoliberalistlikule roheküttele ja usub vajadusse otsida teisi lahendusi (kõrvaldata roheenergia ülemäärane laienemine), ning on valmis tooma esile alternatiivseid suuniseid (põlevkivi, võimalus tuumajaamast). Tõdet on, et majanduskasv ei tähenda tegelikku elatustaset parandust ja nõuab muudatusi energiapoliitikas ja hariduses.

Peamine tähelepanu on kergliiklussõidukite kasutajate ohutus ja tervis ning jalakäijate turvalisus. Esineja toob välja vigastuste ja EMO-sse sattumise statistika ning süvendab muret olukorra üle. Ta märgib, et koalitsiooni valdava enamusega ei toeta eelnõu ning kutsub leidma praktilisi lahendusi väljapoole seda eelnõu, küsides komisjonis arutatavaid meetmeid.

Transpordisektori arendamine on tema peamine prioriteet, keskendudes lennunduse ühenduvusele ja kohalike lennujaamade arengule ning liinitoetuste mõistlike hindade säilitamisele. Ta rõhutab, et majandust stimuleerib paremini toimiv lennuliikluse võrgustik ja ettevõtlussektorile suunatud äri-lennuliinid; samas peab ta Rail Balticu puhul olema läbipaistvus ja kindel rahastamismudel, mille kulud jaotuvad õiglaselt. Üldine toon on poliitikale keskendunud ja tulemuspõhine, kus majanduslik kasu peab olema selgelt põhjendatud ning kuludega peab tegelema avatult.