Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Rõhk on vormiline, küsitluslik ja koostööaldis. Esineja kasutab otsekõnet juhatajale, täpsustab faktid ja parandab arusaamade vastavaid nimeid, mis lisab usaldusväärsust. Ta on lõppkokkuvõttes ettevaatlik, kuid järjekindlalt suunatud dialoogile.

Tööriistadena kasutatakse emotsionaalset ja ühemõttelist keeltekõnet: otsesed küsimused, süüdistused ja tugevalt kriitiline toon koalitsiooni suunas; pdatasõbraliku ja dramaatilise stiili segunemine (näidates “kõrge intressiga kiirlaene” ja “haavatavate inimeste toimetulekut”). Mõned kõned on korralikult faktipõhised, kuid sageli kasutatakse tugevalt poleemilist ja vägagi vaimustavat retoorikat.

Kõne suguline on kriitiline, kuid konstruktiivne ja argumentidele keskenduv. Kasutatakse küsimusi, võrdlust ja näiteid naaberriikidest, et esile tuua murekohad; toon on formaalne ja faktipõhine, koos ühekordsete tõstetud küsimustega “kas see on ainus viis?”

Kõneleja kasutab agressiivset ja emotsionaalset tooniga retoorikat, kasutades suurtes osades küsimusi ja võrdlusi, et esile tuua ohu demokraatiale. Teksti domineerib kriitika ja alarm, kuid kasutatud on ka faktipõhine viin. Argumendid põhinevad eetilisel ja õigusriigi põhimõtetel, mitte peamiselt rahuliku kompromissi otsimisel.

Tonos on combative, kriitiline ja andmepõhine; kasutab küsimusi ja iseloomustavaid näiteid (nt munakoored, tarbijahinnad), ning vahel humoorikaid pilke. Tekst on vormiliselt korrektne, kuid tonaalselt jõuline ning suunatud seaduse mõjususe ja läbipaistvuse hindamisele.

Kriitiline ja konfliktne toon, kasutab tugevaid väärtushinnanguid ning süüdistusi (minister valetab, riik klientide odava teenuse pakkuja staatusesse). Kasutab visuaalseid kujundeid (vanglaturism) ja eetilise/kohaliku turvalisuse retoorikat; tasakaalustab emotsionaalset ja loogilist argumendivõtet, kuid kaldub esmalt süüdistavale retoorikale.

Kõneviis on Tugevalt mõjus ja vaidlusalane, kombineerides emotsionaalset esmamuljet ja faktide põhist argumentatsiooni. Kasutatakse palju retoorilisi küsimusi, otseseid pöördumisi ja konkreetseid näiteid ning tihti peetakse kõnet tervikuna jõuliseks ja kriitiliseks. Vormilt on see kogenud, kärmelt suunatud ja vahele segatud stseeniliste kommentaaridega, mis rõhutavad vastakust ja ettepanekute kindlat aluse.

Rhetorika on vaidlustav, kirglik ja faktidel põhinev: kasutatakse otsekõnesid, arutelulise küsimuse vormi ning tugevat emotsionaalset sõnumit; stiil on avaliku arutelu soodustav, kuid samaaegselt tihedalt numbriline ja viideline. Tõstatatud küsimused ja arvulised tõendid annavad kõneledele jõulise, veeneva pöördumise tooni.

Kriitiline ja faktipõhine, kuid mitte vaenulik; kasutab autoriitset, kuid selgelt argumenteerivat tooni. On veidi süüdistav valitsuse vastu, kasutab otseseid väiteid ja numbreid, mis suurendab usaldusväärsust. Kasutab struktureeritud ridade kaupa võrke: nii küsimusi kui vastuseid ning lõike, mis suunab kuulajat loogilisele järeldusele.

Rõhk on murelikul, küsival ja lahendustele suunatud toonil; kasutab küsimuslikku vormi ja viiteid faktidele, mis annab analüütilise aluse.

Kasutab uuriva, küsimustele suunatud ja faktidele põhineva retoorika; pöörab ministrile tähelepanu ning toob esile konkreetsed näited ja otseseid küsimusi. Toon on kriitiline kuid mitte isiklik, kombineerides emotsiooni ja riiklikult asjakohaseid andmeid; sageli kasutab otsekõnes viiteid ministeri ettekandele ja esitab ebakõladele suunatud küsimusi.