Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Esineja näitab parlamendi menetluse tundmist: mainib kolme lugemise põhimõtet ja eelnõu numbri 640 ning teabevahetuse vajadust rahanduskomisjoni kaasamisel. Kuigi otsese statistika asemel rõhutab ta õiguskaitseseisukohta ja kvaliteetselt läbi vaadatud eelnõu tähtsust.

Esitatud andmed ja viited hõlmavad kiirlaenude kasvumustreid (2023: +12%, 2024: suurem kasv) ja Euroopa Liidu võrdlusi (Euroopa keskmine 5%), mis näitavad tarbijakaitse ja finantsstabiilsuse teemade ekspertteadmisi. Samuti tuuakse välja Riigikontrolli 2022 ülevaateid tervishoiusüsteemi puudujääkidest, WHO ja Euroopa Komisjoni raportite märgitud probleeme ning elulõpu tahteavalduse arutelu kontekstis ettenähtud alternatiivid.

Käitumises on rõhk energiaturu toimimisel ja hindade volatiilsusel: mainitakse Nord Pooli hinda ning selle efekti ettevõtete investeeringutele kaasa tuua riskide olemasolu. Viidatakse rahvusvahelistele võrdlusele (Rootsi, Soome, Ühendkuningriik, Saksamaa) ja roheenergeetika ettevõtete majanduslikule kahjumile, kui sektor ei toeta turgude tasakaalus. Tõstatatakse probleemid seoses riikliku toetusrahaga ning energia tootmise ja eksportimise edasikujundamisega.

Kinnitab suure ulatusega andmete analüüsi ja tehniliste asjade mõistmist: kohustatud isikud (>20 000), aktiivsed äriregistris (>100 000) ning kümnete–sadade tuhandete inimeste andmete kaasamine ennetavasse jälgimisse; mainib AI kasutamist ja jälgimisinstrumente. Viitab Rahapesu Andmebüroo rollile ja andmeldu kui suurte andmebaaside ehitamisele, näidates kogemust/intensiivset arusaamist andmete kogumisest ja järelevalve mehhanismidest.

Kõnelejatel on majanduslik analüüs ning õiguslikkuse poole ekspertteadmised: nad tsiteerivad jaemüügi kogukäibe andmeid (8% langus 2022→2023; 3% langus 2023→2024; 2025. Q1 trend), viitavad Eesti Ringmajanduse Liidile ning põhiseaduslike piirangute võimalikule riivile. Nad kasutavad näiteid ja finantsanalüüsi puudumise väiteid ning viiteid CO2-turule rohepöörde kontekstis.

Näitab majandusliku ja õiguskaitsega seotud teadmisi: toob välja vajaduse mõjuanalüüside ja konkreetsete numbrite järele (nt 300/vang, 600 ülalpidamist, 30–60 miljonit) ning rõhutab otsese kasumi kalkulatsiooni vajadust. Viitab juriidilise vastutuse ja haldussuutlikkusega seotud teemadele (kriminaalmenetlus, järelevalve). Käivitab arutelu hooletult planeeritud eelnõude mõjususe üle.

Sõnavõtetes on selgelt esile toodud sotsiaalpoliitika ja maksupoliitika teemad ning energiaturu kriitika; kasutab statistikat ja rahvusvahelisi viiteid, et tugineda väidetele. Esile kerkivad konkreetsed andmed: toidukorvi võrdlused 2018 vs 2025 ning hinnatõusud üle 40%, automaksu ja maksutõusude mõjust; viitab Riigikontrolli ja Euroopa institutsioonide andmetele ning WHO/Eurostat analüüsidele tervishoiu rahastamise kohta. Samuti käsitletakse energiaturu ja ENMAK-i probleemide ning roheenergia investeeringute kriitikat.

Näitab tugevat teoreetilist ja andmepõhist kompetentsi tervishoiu rahastusest, demograafilistest trendidest, peretoetustest ja energiapoliitikast. Viidatakse WHO, Euroopa Komisjonile, Riigikontrollile ning kasutatakse numbreid (inflatsioon, maksukoormus, arstkonna näitajad, lastetoetused, tasuta lasteaiakohtade regionaalsed aspektid) ja rahvusvahelist konteksti, et põhjendada seisukohti.

Kodaniku majanduspoliitika ja energiapoliitika valdkonnas näitab tugevat andmete ja uuringute kasutust: viitab Euroopa statistikale (inflatsioon 4,6%), töötuse numbritele (55 000 → 64 000) ja majanduskasvu maandumisele ning tarbimismaksude mõju majandusele. Kasutab väliseksperdiraportte (Rootsi teadlaste raport) ja viitab ENMAK‑i kontekstile (roheenergia suurtest mahud). Esitab selge, et on oluline mõista maksupoliitika ja energiaprobleemide vahelisi seoseid ning kasutada konkreetsed numbreid argumentide toena. Pidev rõhk vajadusele ümberõppe ja kõrgtehnoloogia investeeringute järele näitab tema analüütilist ja faktipõhist lähenemist.

Ta viitab ohutuse teemal statistikale (EMO-sse sattumise näited) ning rõhutab praktilisi probleeme, mis näitavad teadmisi liiklusohutuse valdkonnast.

Ta demonstreerib tugevat teadmistepagasit lennunduse ja transpordi infrastruktuuri teemadel, hõlmates nii rahastust, liinide kättesaadavust kui kohalike lennujaamade arendust. Kasutab konkreetseid näiteid (Ryanairi tegevus, Tallinna Lennujaama teenindus ning Pärnu ja Tartu lennujaamade tulevik) ning toob välja rahastust soodustavaid ja kulusid koormavaid näitajaid. Teosega on kaasas arvulised andmed: teede investeeringud umbes 203 miljonit, liiklusohutuse programm 26 miljonit ning Rail Balticu võimalikud ülalpidamiskulud 300–450 miljonit kogu Baltikumi ulatuses (Eesti osa 60–90 miljonit).