Kuude kaupa: Rene Kokk
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
15 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsiooni ettekandjate ja ministrite vastu, keda süüdistatakse ettevõtjate lobitöös ja inimestest "üle sõitmises". Kriitika on nii poliitiline (maksukaskaad, toetuste kärped) kui ka protseduuriline (läbipaistmatus advokaadibüroo arvamuste osas, kaasamise kitsendamine). Eriti teravalt kritiseeritakse valitsuse kiirustamist tuuleparkide planeerimisel, pidades seda silmakirjalikuks, kuna samal ajal loobuti vabatahtlikult 10 aastast põlevkivienergia tootmise võimalusest.
11.2024
18 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus (koalitsioon) ja ministeeriumid, keda süüdistatakse "tunnelnägemises" ja raha kokkuhoiu huvides regionaalsete probleemide ignoreerimises. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine, nõudes läbipaistvust (Rail Baltic) ja süüdistades koalitsioonisaadikuid "selgroo" puudumises. Väljendab tugevat vastuseisu automaksule ja halli passi omanike valimisõiguse põlistamisele.
10.2024
24 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsusega, keda süüdistatakse tunnelnägemises, ebapädevuses ja inimeste heaks töötamise puudumises. Kriitika on suunatud nii poliitikale (kärped, aktsiisid) kui ka protseduuridele (eelarve läbipaistmatus, Riigikogu rolli alahindamine). Eraldi kritiseeritakse sotsiaaldemokraate (Läänemets) maksutõusude aluste pärast, mis olevat põhinenud vaid paari ettevõtte bilanssidel.
09.2024
14 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud eelkõige valitsustele, keda süüdistatakse perede ebastabiilsesse olukorda viimises ja õigusselgusetuse tekitamises. Eraldi kritiseeritakse Kliimaministeeriumi, mis on pandud majandushuvide eest seisma, mitte keskkonda kaitsma. Julgeoleku kontekstis kritiseeritakse kolmandate riikide kodanikke ja ettevõtjaid, kes ostavad maad "hämara taustaga raha eest" ja ohustavad riigi turvalisust.
07.2024
11 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile ja Rahandusministeeriumile, süüdistades neid riigi rahanduse halvas juhtimises ja ebakompetentsuses. Kriitika on nii poliitiline (maksutõusud) kui ka protseduuriline (mõjuanalüüsi puudumine, muudatusettepanekute sisuline arutamata jätmine). Lisaks kritiseeritakse teravalt endiste rahandusministrite (Pentus-Rosimannus, Akkermann) valimiseelset väidetavat valeinfot ning uue ministri erakonnavahetuse eetilisust.
06.2024
9 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja valitsus, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste (automaks, lastetoetused) kui ka eetiliste ja protseduuriliste küsimuste pärast. Kritiseeritakse ka peaministrit Ukraina abiga seotud korruptsiooniprobleemide ignoreerimise eest ja püütakse ümber lükata kuvandit, nagu EKRE ei toetaks Ukrainat. Opositsiooniline kriitika on intensiivne ja nõuab vastutust.
05.2024
11 Sõnavõtud
Peamised vastased on koalitsioon ja selle esindajad, keda kritiseeritakse teravalt protseduuriliste rikkumiste (normi puudumine, muudatuste kokkusidumine) ja poliitilise arrogantsuse eest. Eriti tugev on kriitika valitsuse tegevuse vastu seoses maksude ja e-valimiste usaldusega. Valitsuse tegevust nimetatakse "muret tekitavaks käekirjaks" ja "julmaks teerulliks".
04.2024
14 Sõnavõtud
Peamine vastane on praegune valitsuskoalitsioon, keda kritiseeritakse majandusliku ebakompetentsuse, ebapiisava läbipaistvuse ja menetlusreeglite rikkumise eest (nt automaksu puhul). Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilistele otsustele, nagu maksutõusud ja suurperetoetuste vähendamine. Samuti kritiseeritakse ametnikke, kes ei mõista maaelu spetsiifikat.
03.2024
18 Sõnavõtud
Vastasseis on suunatud peamiselt valitsusele ja koalitsioonile, eriti Reformierakonnale ja sotsidele, keda süüdistatakse poliitilises lobitöös ja vastutuse vältimises. Kriitika on nii poliitiline (peretoetused, maksud) kui ka protseduuriline (küsimustele vastamata jätmine, opositsiooni eelnõude tagasilükkamine). Peaministrit kritiseeritakse järjepidevalt küsimustele vastamata jätmise eest.
02.2024
15 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon ja istungi juhatajad, keda kritiseeritakse teravalt nii ebaõnnestunud poliitika (automaks, pangandus) kui ka menetlusnormide rikkumise eest. Kriitika on intensiivne ja põhimõtteline, süüdistades koalitsiooni jõuga otsuste läbisurumises enne sisuliste vastuste saamist. Samuti nõutakse ministritelt vastutust oma valitsuse liikmete väljaütlemiste eest.
01.2024
26 Sõnavõtud
Vastuseis on suunatud peamiselt valitsuskoalitsioonile ja Reformierakonnale, keda süüdistatakse teetaristu ehituse mittetähtsaks pidamises ja ideoloogilises lühinägelikkuses. Kriitika on nii poliitika- (maksutõusud, Rail Baltic) kui ka protseduuripõhine (opositsiooni eelnõude formaalne tagasilükkamine). Kõneleja süüdistab süsteemi poliitiliste vastaste karistamise meetodi kasutamises õigusmenetluste kaudu, tuues näiteid (Lember, EKRE IT-minister).