Päevakorrapunktide kaupa: Jaanus Karilaid

Kokku päevakordi: 49

Täielikult profileeritud: 49

2025-09-08
Arupärimine töökohtade ja heaolu kohta väljaspool Harjumaad - tööstuse ja tootmise areng versus energiapuudujääk (nr 768)

XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung

Vastasseis on suunatud laiemalt poliitilisele süsteemile, mis kordab valimislubadusi töökohtade loomisest väljaspool Harjumaad, kuid ei lahenda probleeme. Konkreetne kriitika on suunatud härra Läänemetsa poliitilise kultuuri puudujääkide eest näpuga näitamise osas. Kriitika on peamiselt poliitika ja soorituse põhine.
2025-09-04
Istungi rakendamine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Peamine vastane on majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ning tema juhitav energiapoliitika. Kriitika on poliitikapõhine, keskendudes poliitika killustatusele ja ükskõiksusele ettevõtjate ja inimeste suhtes. Rünnaku intensiivsus on mõõdukalt tugev, nõudes sisuliste lahenduste esitamist.
2025-06-18
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA) kolmas lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Kõlvarti juhitud Keskerakond, Varro Vooglaid, Belobrovtsev ja Tšaplõgin, keda süüdistatakse ühiskonda lõhestavate positsioonide võtmises. Kriitika on terav ja väärtuspõhine, seostades vastuseisu Moskva patriarhaadi lahutamisele vastuseisuga Eesti koolile ja punamonumentide äraviimisele. Kompromiss vastastega on välistatud, kuna nende hoiakuid peetakse sügavalt juurdunuks.
2025-06-11
Regioonide ebavõrdsus

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Kriitika on suunatud praeguse valitsuse poliitikale, mida peetakse ebaefektiivseks regionaalsete lõhede vähendamisel. Samuti tuletatakse meelde Reformierakonna ja teiste erakondade täitmata lubadusi Rohuküla raudtee osas, rõhutades vastutuse nõudmist poliitiliste lubaduste eest.
2025-05-21
Jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist ja üleandmist keelustavast ja nende hävitamist nõudvast konventsioonist taganemise seaduse eelnõu (642 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Andmeid on liiga vähe.
2025-05-08
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne "Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna valitsuse vastu, keda süüdistatakse üle kahekümne halduskoormust suurendava eelnõu tootmises, mis aeglustab ühiskonna toimimist. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades riigi pidevat umbusaldust ettevõtjate suhtes. Samuti kritiseeritakse poliitilist rivaali Jürgen Ligit parlamendi personali alavääristamise eest.
2025-05-08
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne "Kriminaalpoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised kritiseeritavad vastased on Reformierakonna ja Eesti 200 valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse otseselt kuritegevuse kasvu ja vaesuse tekitamises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, keskendudes sotsiaal-majanduslikele kärbetele (huviharidus, peretoetused) ja maksude tõstmisele. Valitsust süüdistatakse võimul püsimise prioriseerimises ühiskonna probleemide lahendamise ees.
2025-05-07
Planeerimisseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (541 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Ei ole piisavalt andmeid.
2025-05-07
Parvlaevaühendused suursaartega

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine kriitika on suunatud ministrile ja valitsusele ebaadekvaatse teenuse planeerimise eest. Vastuseis on poliitikapõhine, kritiseerides ministri väidet, et tegemist ei olnud teenusetõrkega, pidades seda ebaloogiliseks ja mitte adekvaatseks. Kriitika intensiivsus on mõõdukas, kuid nõudlik.
2025-05-07
Bürokraatia paisumine ja majanduse konkurentsivõime

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine vastane on valitsus, eriti peaminister (Reformierakond) ja vastutav minister Erkki Keldo, keda kritiseeritakse tegevusetuse ja vastutusest kõrvalehoidmise eest. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades neid majanduse konkurentsivõime kahjustamises ja töökohtade loomise takistamises. Rünnaku intensiivsus on kõrge, kuna valitsust süüdistatakse pika habemega probleemide lahendamata jätmises.
2025-04-09
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) kolmas lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on EKRE ja Keskerakond, keda süüdistatakse segaduse tekitamises ja valeinfo levitamises usuvabaduse piiramise kohta. Kriitika on intensiivne ja ulatub poliitilisest eriarvamusest süüdistuseni tegutsemises riikluse ja rahvuslike huvide vastu. Kõneleja ei näita üles leplikkust ega kompromissivalmidust vastaspoolega.
2025-03-26
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud neile, kes levitavad väidet usuvabaduse piiramisest, nimetades seda pahatahtlikuks valeks ja ühiskonna lõhestamiseks. Lisaks kritiseeritakse neid, kes seavad kahtluse alla julgeolekule eraldatava raha või põhiseaduse kiire eestistamise, küsides, kelle huvides seda tehakse. Üksikisikut (Varro) kritiseeritakse olulisel hääletusel seisukoha võtmata jätmise eest.
2025-02-26
Segane energiapoliitika

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamine kriitika on suunatud nii praegusele peaministrile kui ka eelmisele Kaja Kallase valitsusele, keda süüdistatakse "korralageduse" ja "segane poliitika kujundamise" pärandamises. Kriitika on poliitika- ja tulemuspõhine, keskendudes energiaportfelli planeerimise ebaõnnestumisele ja selle tagajärgedele majandusele. Rünnakud on intensiivsed, nõudes otsest tunnistamist, et midagi on viltu läinud.
2025-02-25
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud Sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna vastu nende toetuse eest poolikule lahendusele, mis jätab valimisõiguse halli passi omanikele. Kõneleja väidab, et see seisukoht aitab kaasa ühiskonna lõhestamisele ja teenib "Kremli huvi". Kriitika on poliitikapõhine, kuid sisaldab tugevaid julgeolekualaseid hoiatusi, samas jättes ukse kompromissile avatuks.
2025-01-22
Mootorsõidukimaksu seaduse kehtetuks tunnistamise seaduse eelnõu (538 SE) esimese lugemise jätkamine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Vastuseis on suunatud automaksu kehtestajatele ja nende poliitilistele argumentidele. Kriitika on poliitikapõhine, seades kahtluse alla maksu eesmärgid ja küsides, kas lubatud kompensatsioonimeetmed (ühistranspordi parendamine) on eelarves tagatud. Vastaseid otseselt ei rünnata, vaid küsitakse nende poliitika põhjendatuse kohta.
2025-01-21
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse ja söödaseaduse muutmise seaduse eelnõu (546 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Vastasseis on suunatud valitsuse majanduspoliitikale, eriti maksutõusule ja toetuste ebavõrdsusele, mis kahjustavad maaettevõtjaid. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, kasutades tugevaid negatiivseid hinnanguid majanduskeskkonna kohta.
2025-01-21
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele 1,6 miljardi euro maksumuses laskemoona hankimiseks aastatel 2025–2028" eelnõu (540 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Tugev vastuseis on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale, ning konkreetsetele juhtidele (Peaminister, Hanno Pevkur) ja Riigikaitsekomisjonile. Kriitika on suunatud nii poliitilisele juhtimiskriisile, kaitsepoliitilistele lünkadele kui ka fiskaalpoliitilistele otsustele (maksuküür).
2025-01-15
Raudteeinvesteeringud

XV Riigikogu, V istungjärk, infotund

Peamised vastased on minister ja peaminister Kristen Michal, keda kritiseeritakse tegevusetuse ja poliitiliste lubaduste mittetäitmise eest. Kriitika on protseduuriline ja tulemuspõhine, süüdistades valitsust retoorikas ja lükates tagasi ebamäärased tulevikuplaanid ("Eesti 200 juttu"). Rünnaku intensiivsus on kõrge, nõudes viivitamatut tegutsemist.
2024-12-18
Kultuuriasutuste rahastus

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Vastuseis on suunatud ministrile ja valitsusele, kes kehtestasid rahvusringhäälingule suvalise 2 miljoni euro suuruse kärpe. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, keskendudes poliitilisele hoolimatusele ning protseduurilisele ebakvaliteedile, kuna kärpe tagajärgi ei kaalutud.
2024-12-18
Majanduse valvurid

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Peamine kriitika on suunatud keskvalitsuse ja Sotsiaaldemokraatide vastu, süüdistades neid poliitilises kontrollis ja tegevusetuses regionaalpoliitika vallas. Eriti kritiseeritakse nelja uue ametikoha loomist ja kultuuriminister Heidy Purga tegevust Läänemaa erikorrespondendi koondamisel. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitika ebaefektiivsusele ning lubaduste murdmisele.
2024-12-17
Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Ebapiisavad andmed.
2024-12-16
Ülevaade "Kriminaalpoliitika põhialuste aastani 2030" elluviimisest

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide juhitud valitsus ning Justiitsminister isiklikult. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitikale (kärped, maksutõusud) kui ka ministri tegevuse silmakirjalikkusele kohtusüsteemi kaitsmisel. Minister on süüdistatud fookuse suunamises EKRE poliitikute retoorikale, vältides samal ajal sisulisi probleeme, nagu kohtusüsteemi rahastamine.
2024-12-05
Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (522 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Vastuseis on suunatud isikutele, kes ründavad süsteemselt Eesti riiki, eesti keelt ja meelt, minnes isegi kohtusse riigi vastu. Kriitika on suunatud riigi praegustele piiratud võimalustele sellistelt isikutelt kodakondsus ära võtta, kui lojaalsus on rikutud.
2024-11-20
Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu (536 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Vastuseis on suunatud parlamendiliikmete vastu, kes kasutavad pidevalt ebamääraseid julgeolekuohu argumente, mida kõneleja peab negatiivselt üllatavaks. Samuti kritiseeritakse poliitilist teekonda, mis ei võimaldanud viia põhiseadusesse lihtsat põhimõtet valimisõiguse piiramiseks ainult kodanikele.
2024-11-18
Arupärimine maksumuudatuste kohta (nr 657)

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on peaminister Kristen Michal ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse majanduse konkurentsivõime hävitamises ja sotsiaaldemokraatide diktaadi all olemises. Kriitika on suunatud nii poliitilisele ebakindlusele (maksurahu puudumine) kui ka poolikutele lahendustele (põhiseaduse muutmine). Eelmisele peaministrile Kaja Kallasele heidetakse ette varasema majandusedu eitamist.
2024-11-18
Arupärimine huvigruppide kaasamise kohta (nr 656)

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on peaminister ja rahandusminister Jürgen Ligi, keda kritiseeritakse teravalt kriitika vaigistamise ja ärritumise eest. Vastuseis on nii protseduuriline (kaasamise ebaõnnestumine) kui ka poliitiliselt isikustatud, keskendudes ministrite reaktsioonile ametniku avalikule arvamusele.
2024-11-13
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsev kolmikliit, eriti peaministrierakond (Reformierakond), keda süüdistatakse vastutustundetus riigijuhtimises ja kriitika ignoreerimises. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii protseduurilistele vigadele (eelarve läbipaistmatus) kui ka poliitilisele eesmärgile (ainult võimul püsimine). Eesmärk on, et valijad karistaksid vastutustundetult riiki juhtivaid poliitikuid.
2024-10-23
29 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks rahandusminister Jürgen Ligile

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on rahandusminister Jürgen Ligi ja laiemalt Michali/Ligi juhitud valitsus. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii poliitilisele ebapädevusele (maksude kaootiline tõstmine iga kolme-nelja kuu tagant) kui ka isiklikele omadustele (enesega rahulolu ja suutmatus ühiskonda lugeda). Kompromissivalmidust ei ilmne, kuna kõne toimub umbusaldusavalduse raames.
2024-10-23
Siseministri poliitiline avaldus sisejulgeoleku teemal

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsus ja konkreetselt sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse julgeolekumeetmete takistamises. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, väites, et vastaste tegevus on silmakirjalik ja kujutab endast otsest julgeolekuohtu Eestile. Kompromiss valitsusega on välistatud, kuna tegemist on riikliku julgeoleku küsimusega.
2024-10-23
Punasümboolika avalikus ruumis

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile, eriti Reformierakonnale ja Sotsiaaldemokraatidele. Reformierakonda kritiseeritakse lubaduste murdmise eest hääleõiguse piiramisel, sotsiaaldemokraate (siseminister Läänemets) aga vastutuse eemale põrgatamise eest sümboolika küsimuses. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele tegevusetusele ning põhimõtete eiramisele.
2024-09-25
Tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (432 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse dogmade külmalt järgimises ja tegeliku elu ignoreerimises. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii protseduurilistele rikkumistele (debati puudumine) kui ka poliitilistele otsustele (planeerimata maksud, sotsiaalkärped). Koalitsioonipartnereid (Eesti 200, Sotsid) kritiseeritakse silmakirjalikkuse eest, kuna nad teevad pressiteateid hoolimisest, kuid toetavad kärpeid.
2024-09-18
Majanduse konkurentsivõime

XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja peaministrile, kritiseerides nende majanduse juhtimise stiili ja maksupoliitikat. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust ebaefektiivsuses ja majandussurutist süvendavate otsuste tegemises. Vastase poliitikat peetakse Leedu ekspertide hinnangul eeskujuks, mida tuleks vältida.
2024-09-17
Õiguskantsleri ülevaade õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude õiguskantslerile seadusega pandud ülesannete täitmisest

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Vastuseis on suunatud peaministri erakonna juhi ebaeetilisele käitumisele (valetamistunnistus) ja selle tagajärgedele parlamendi legitiimsusele, mida peetakse põhiseadusega vastuolus olevaks. Tugev kriitika on suunatud ka varasemale erakonnale vastutustundetu maksupoliitika (tulumaksu alandamine, elutähtsate valdkondade alarahastamine) ning kaootilise maksufestivali eest. Kriitika on nii eetilist kui ka poliitika- ja protseduurilist laadi.
2024-07-29
23 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks taristuminister Vladimir Svetile

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Kõneleja on opositsioonis taristuminister Vladimir Svetiga, keda kritiseeritakse ideoloogilistel ja riiklikku järjepidevust puudutavatel alustel. Kriitika intensiivsus on kõrge, kuna puudutatakse Eesti Vabariigi suveräänsuse alustalasid ja ministri varasemaid seisukohti. Vastuseis on suunatud valitsuse liikme ideoloogilisele ebaselgusele.
2024-07-29
Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 UA) teine lugemine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Peamine vastane on Reformierakond, keda peetakse otseselt vastutavaks majanduslanguse, maksukaose ja riigikassa raha väljaviimise eest. Kriitika on intensiivne, süüdistades erakonda pikaajalises tõmblemises ja "parteilises ülbuses". Samuti kritiseeritakse Sotsiaaldemokraate traditsiooniliste sotsiaalsete põhimõtete reetmise eest ja Eesti 200 Reformierakonna poliitika ausa elluviimise eest. Kompromissivalmidus puudub, kuna eelnõu vastu hääletatakse.
2024-07-22
Peaministrikandidaat Kristen Michalile valitsuse moodustamiseks volituste andmine

XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk

Peamised vastased on peaministrikandidaat Kristen Michal ja eelmine valitsus (eriti Kaja Kallas ja kaitseminister), keda kritiseeritakse poliitilise vastutuse puudumise eest kaitse-eelarve kriisis. Kriitika on intensiivne ja süüdistav, rõhutades, et vastutuse puudumine viis Kaja Kallase ametikõrgenduseni ja kliimaministri peaministriks saamiseni, hoolimata suurest probleemist. Kriitika on nii poliitika- kui ka protseduuripõhine.
2024-06-14
Riigi 2024. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (456 SE) teine lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu täiendav istung

Peamised vastased on valitsuse võtmeisikud: rahandusminister (ootamatute jääkide leidmise eest), peaminister (teadmatus 1,6 miljardi puudujäägi osas) ja rahanduskomisjoni esimees (ebapiisava eelnõu esitamise eest). Kriitika on intensiivne ja keskendub finantsjuhtimise ebakompetentsusele ning süsteemsete probleemide ignoreerimisele.
2024-05-08
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (387 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud siseministri koduerakonna vastu, kelle seisukohti peetakse vastuolulisteks ja ebaloogilisteks. Vastuseis eelnõule on kõneleja hinnangul motiveeritud poliitilise kasu püüdmisega, mitte põhimõttelise murega vene kogukonna solvamise pärast. Kriitika on terav ja keskendub vastaste järjepidevuse puudumisele.
2024-04-30
Riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse maksuküüru kaotamisega tekkinud augu täitmises rahvalt raha võtmise teel. Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse Reformierakonna poliitika toetamise ja sotsiaaldemokraatia imiteerimise eest. Kriitika on intensiivne, poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades, et valitsusele ei lähe korda majanduse seis ja inimeste ostujõud.
2024-04-30
Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (trahviühiku suurendamine) eelnõu (415 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja Reformierakonnale, keda kritiseeritakse nii menetluslike puuduste (Justiitsministeeriumi üleolev suhtumine) kui ka poliitiliste motiivide pärast. Kriitika on intensiivne, süüdistades valitsust visioonituses ja maksuküüru lihvimisest tekkinud puudujäägi lappimises. Vastasseis kulmineerub ettepanekuga eelnõu tagasi lükata.
2024-04-10
Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Vastasseis on suunatud valitsusele, justiitsministrile ja komisjoni esindajale, keda kritiseeritakse kaasamise puudumise ja eelnõu ebamõistlikkuse eest. Kriitika on tugevalt menetlus- ja poliitikapõhine, viidates sellele, et olulised eksperdid (TÜ õigusteadlased, advokatuur, õiguskantsler) on lahenduskäigu vastu. Kompromiss lükatakse tagasi, tehes ettepaneku eelnõu tagasi lükata.
2024-04-10
Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele likvideerida ministeeriumide ja teiste valitsusasutuste kodulehtede venekeelsed versioonid" eelnõu (365 OE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine kriitika on suunatud valitsusele, keda süüdistatakse otsustusvõimetuses ja resoluutsuse puudumises. Kriitika on poliitika elluviimise tasandil, tuues näiteks hääleõiguse äravõtmise ja Vene varade konfiskeerimise takerdumise.
2024-04-10
Omavalitsused ja regionaalpoliitika

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Peamine vastane on ametis olev valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse kohalike omavalitsuste positsiooni eiramise eest. Kriitika on poliitikapõhine (koalitsioonileppe täitmata jätmine) ja protseduuriline (RTK bürokraatia), intensiivsus on kõrge, vihjates peaministri vedamatusest tingitud probleemidele.
2024-04-03
Tugev ühiskond

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Peamine vastasseis on suunatud ministri ja valitsuse tegevusetuse vastu, keda kritiseeritakse julguse puudumise ja viie-kuue aasta pikkuse analüüsiperioodi eest. Vastaseid süüdistatakse poliitilistes motiivides ja soovis kasutada sotsiolooge endale kasulikumate näitajate saamiseks. Kritiseeritakse ka sallivat suhtumist FSB värvatud agentide kaitsjatesse ja hümni teotajatesse.
2024-03-20
Hiiumaal vabadussõja mälestusmärgi valmimine

XV Riigikogu, III istungjärk, infotund

Kriitika on suunatud praeguse valitsuse või vastutava ministri tegevusetuse vastu, kuna mälestusmärk pole valmis, kuigi rahastus ja ehitusluba on olemas. Vastuseis on protseduuriline ja keskendub tulemuste puudumisele, viidates kaudselt eelmise valitsuse (Ratas/Lukas) edukale rahastuse leidmisele.
2024-02-15
Isamaa fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Eesti majanduslanguses. Mida teha?" arutelu

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on Reformierakond, peaminister ja valitsus, keda kritiseeritakse teravalt majanduspoliitika puudumise ja ebaõnnestumiste varjamise eest. Kriitika on nii poliitika (kaootilised maksutõusud) kui ka käitumise (peaministri pahandamine rahvaga, teeskluspoliitika) vastu. Rünnakute intensiivsus on kõrge.
2024-02-14
Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu (364 SE) esimene lugemine

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamine vastane on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse maksupoliitika täielikus läbikukkumises. Kriitika on nii poliitiline (majanduslangus, meetmete puudumine) kui ka eetikapõhine (maksude varjamine enne valimisi, et hääli saada). Rünnaku intensiivsus on kõrge ja kompromissi võimalust ei mainita.
2024-02-05
Arupärimine jalgpallihallide rajamise kohta (nr 498)

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Kriitika on suunatud Kultuuriministri tegevusele, täpsemalt jalgpallihallide programmi takerdumisele, kuigi programm ise on nüüd heaks kiidetud. Vastasseis on poliitika elluviimise ja tulemuslikkuse küsimustes, mitte isiklik.
2024-01-24
Ülevaade "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise kohta 2022. aastal

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Peamised vastased on justiitsminister Kalle Laanet ja valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond. Kriitika on suunatud nii protseduurilistele puudujääkidele (kooskõlastamata jätmise tööriista mittekasutamine) kui ka poliitilisele eetikale. Esineja süüdistab valitsust poliitilises kultuurituses, valetamises valijatele (peretoetuste näide) ja julmas tegutsemises, mis on viinud parlamentaarse kriisini.