Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt rahandusministri Jürgen Ligi, kes ongi juba siia jõudnud.

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Kõigepealt ma sissejuhatuseks ütlen, et asjadest arusaamiseks on väga tähtis eeldus mälu. Selle tõttu, mis ma siin enne kuulsin, [arvan, et] mälus oli [kellelgi] tegelikult tõrge. Selle raamatupidamise seaduse sünnitas rohelepe, millele kirjutas alla Jüri Ratas ja [valitsuses oli] rahandusministriks Martin Helme. Nii et EKREIKE tegi, aga EKREIKE loobib praegu ka pori selle roheleppe pihta. Alati tasub meeles pidada, et riik on järjepidev ja asjade sünnil on põhjused. Sama tahaks ma [öelda] selle kohta, mida ma hakkan ette kandma, Euroopa stabiilsusmehhanismi aruande kohta. Ka siin on mälu väga tähtis. Esimest korda seisin ma Riigikogu ees selle teemaga 12 aastat tagasi. See võttis mul, ma enam ei mäleta, kas neli või kuus tundi. Sain tuld ja tõrva, räägiti kõige kokkukukkumisest ja Eesti iseseisvuse kaotamisest. Ma pidin pärast pool päeva veetma Riigikohtus ja tõestama, et Eestil on õigus enesekaitsele, sealhulgas kollektiivkaitsele ja ka [kaitsele] finantskriiside vastu. ESM sündis nimelt ülemaailmse finantskriisi tulemusena. Kunagi nimetati seda ka Euroopa IMF‑iks. See on kollektiivne vastus võlakriisile, mille me läbi elasime. Aga siis, kui seda kaitstud sai, sai antud ka lubadus, et valitsus annab selle Euroopa stabiilsusmehhanismi toimetamisest igal aastal aru. Kriise on ESM‑i 12 tegutsemisaasta sisse mahtunud erinevaid. Peale finantskriisi on suurimaid olnud COVID‑i kriis. Koroonaepideemia ajal oli ESM valmis liikmesriikidele abi pakkuma. Ehkki seda võimalust vaja ei läinud, aitas teadmine, et ESM on olemas ja saab vajaduse korral tulla appi finantsturge rahustama. ESM‑il ei ole praegu ühtegi aktiivset abiprogrammi. Finantskriisi ajal ESM‑ist ja ESM‑i eelkäijast EFSF‑ist antud tugilaenud on programmijärgse seire faasis. Riske, mis võiksid ohustada abi saanud riikide võimet ESM‑ile laene tagasi maksta, ei ole tuvastatud. Euroala rahandusministrid saavad ESM‑ilt selle kohta regulaarseid ülevaateid. Alanud on ka laenude tagasimaksed. Hispaania alustas neid 2022. aastal ning 2023. aastal hakkas Kreeka tegema oma EFSF‑i laenu tagasimakseid. EFSF oli ESM‑i eelkäija. Riigikogule esitatud aruandest saab pisut lähemalt lugeda abilaenude seisust, samuti alanud tagasimaksete kohta. Tahaks jälle ajalugu meenutada: siiamaani tuletatakse mulle meelde, et Ligi viis raha Kreekasse. Võin kinnitada, et eelmisel nädalal Kreeka rahandusminister kiitis neid poliitikamuudatusi, mis Kreeka abilaenude tingimusena vastu võttis. Nüüd on Kreeka jooksev eelarve paremas seisus kui Eesti oma. Laenukoorem loomulikult ei kao niisama, aga Kreeka on üsna eeskujuliku eelarvepoliitikaga riik, erinevalt Eestist, kes positsiooni vahepeal käest andis. ESM‑i reform, mille Eesti kiitis heaks juba Riigikogu eelmise koosseisu ajal, on samas punktis, kus aasta tagasi. ESM‑i aluslepingu muutmise lepingu on ratifitseerinud kõik ESM‑i osanikud peale Itaalia. Meenutuseks: olulisim muudatus, mis selle reformiga kaasneb, on ESM‑ile pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli andmine. See tähendab, et juhul kui võimalikus panganduskriisis Euroopa kriisilahendusfondi SRF‑i ehk Single Resolution Fundi pankadel kogutud vahenditest kohe ei piisaks, saaks ESM ajutiselt appi tulla. Lisaks täpsustuvad ESM‑i lepingu muudatuste jõustumisel ESM‑i laenuinstrumentide tingimused ning roll abiprogrammides. ESM on 12 tegevusaasta jooksul säilitanud oma kõrged krediidireitingud, mis on oluline turgudelt laenamisel. Maksimaalselt võib ESM laene välja anda 500 miljardi ulatuses. Sellest mahust on praegu vaba 417,5 miljardit eurot ehk lõviosa. Aga vabad vahendid investeerib ESM konservatiivse investeerimispoliitika põhiselt ja reservi on kogunenud 3,3 miljardit eurot. ESM on oma rolli euroala stabiliseerimisel senistes kriisides hästi täitnud. Pelk teadmine, et ESM on olemas, on aidanud turgudel stabiilsust tagada. Kuid ajad on keerulised ja me ei saa välistada, et mõni euroala riik tulevikus ESM‑i abi vajab. Nagu mainisin, on ESM‑il tulevikus roll Euroopa pangandusliidu osana. Aga tingimus on muidugi, et kõik selle muudatuse ratifitseeriksid. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh teile! Teile on ka mõned küsimused. Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, 12 aastat tagasi [oli nii, et], kui ütlesid ESM, mõtlesid Kreeka, ütlesid Kreeka, mõtlesid ESM. Väga hea oli see tagasivaade tollasele arutelule siin saalis. Kuna te ütlesite, et pole välistatud, et seda süsteemi läheb veel vaja, siis on minu küsimus see, kas on silmapiiril mõni riik, kes võiks seda reaalselt vajada.

Aitäh! Praegu võiks öelda, et pigem ei ole sellele vaja mõelda. Nagu ütlesin, on ESM‑i olemasolu see, mis turge rahustab. Meil on hea meel tõdeda, et ka euribor langeb, nii et riikide laenude teenindamine saab pigem leevendust. Hulk riike on oma eelarveseisu ka parandanud. Aga ESM‑i minu jaoks kõige sügavam tagajärg on ikkagi see, et riikidele suruti peale majandusreforme. See hoidis neid tagasi. Need olid väga Eesti-pärased reformid. Aga ka Eesti on võitnud ESM‑ist väga palju, just nimelt turgude stabiilsuse ja SKP kaudu. Ma jään selle juurde, et ESM oli väga hea investeering, aga investeerimise eesmärk omaette ei ole kunagi olnud see intress, mida sealt teenitakse. Nii et jah, neid riike, kelle pärast on põhjust mures olla laenujäägi pärast või laenukoormuse pärast, Euroopas on. Aga turge hoiab teiste hulgas ESM ja hoiavad ka muud stabiliseerimismehhanismid, mis on loodud, ikkagi vaos. Enam sellist akuutset kriisi, nagu ESM‑i loomise ajal, silmapiiril ei ole.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh ettekandjale! Küsimus on selle kohta, et 2015 ja 2016 anti läbi ESM‑i Kreekale kokku vist üle 100 miljardi euro. Kui pikaks perioodiks see 100 miljardit on Kreekale antud ja kas on ka sinna nagu sisse suumitud, et kas see läks investeeringuteks või jooksvateks kuludeks, ja mis selle laenu intress oli?

Aitäh! ESM‑ist anti laenu mitte ainult 2015 ja 2016, vaid ka märksa varem. Alustati juba 2010 EFSF‑iga, mis oli ESM‑i eelkäija. Ma praegu kiiresti otsides ei leia seda intressimäära, aga põhimõtteliselt laene Kreeka teenindab. Tagasimaksed on planeeritud 2023.–2070. aastani ja tagasi on juba makstud 14,7 miljardit. Nii et laenu teenindatakse kenasti. Pikk tagasimakseperiood võib häirida, aga nagu ma ütlesin, Kreeka on ennast selle tulemusena väga tõsiselt reforminud. Eelmisel nädalal oli minul tore nostalgiline elamus, kui Kreeka rahandusminister kiitis neid ettekirjutusi, mis Kreeka on saanud.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Praegu käivad aktiivselt jutud sellest, et võiks ESM‑i reformida, eelkõige laiendada selle funktsioone majanduskasvu ja vastupidavuse toetamiseks. ESM võiks kujuneda euroala omamoodi kaitsefondiks majandusšokkide vastu Euroopa riikides. Mis on teie suhtumine, kas praegune mehhanism on piisav või tõepoolest võiks seda reformida ka?

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ESM‑i reform on praegu pooleli ja seisab ühe riigi taga. See puudutab panganduskriisi ja Euroopa kriisilahendusfondi tagamist, ühesõnaga, et ta oleks nagu täiendav tagatis nendele stabiilsusmehhanismidele, mis on loodud pangandusreformi käigus. Erinevaid spekulatsioone on ESM‑i ümber palju. Aga me kindlasti ei peaks väga entusiastlikult neisse suhtuma, sest vastutus eelarve eest on ikkagi üsna rahvuslik ja kui me kõik solidariseeriksime, siis me hakkaksime vastutama teiste riikide lõdva majanduspoliitika eest. Seda me ei taha. Selles mõttes peaksid need sammud olema ettevaatlikud ja alati hästi doseeritud, väga laiaks seda asja ei taha ajada. Kõrge laenukoormusega riigid on siin pisut teisel arvamusel, aga eks ka neid [arvamusi] võib nimetada rahvuslikeks huvideks. Nemad on oma eelarvepoliitikas olnud lõdvad pika aja jooksul ja lükkaksid vastutuse selle aja jooksul kogunenud riskide eest hea meelega kollektiivselt [kandmiseks], mida õnneks ilma kokkuleppeta teha ei saa.

Suur tänu teile! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Oleme selle päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.