Regioonide ebavõrdsus

Läheme edasi. Üheksas küsimus on taristuminister Kuldar Leisile, küsib Riigikogu liige Jaanus Karilaid ja teema on regioonide ebavõrdsus. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Kunagi, kui nad olid valitsuses, siis Jüri Ratas ja Jaak Aab surusid seda poliitikat, et praktiliselt igal ministeeriumil oleks selline regionaalne mõõde, et saaks näha tervikut. Eelkõige peaminister ja tol ajal ka regionaalhalduse minister sellega süsteemselt tegelesid. Meil on kaks tugevat nii-öelda tõmbekeskust, Tartu ja Tallinn. Regionaalsed lõhed ülejäänud Eestiga ainult suurenevad. Kui me vaatame analüüse, vaatame tegelikku elu, siis me näeme, et valitsuse poliitika väga palju neid lõhesid vähendada ei aita. Mind huvitab üldisemalt, milline on teie kui ministri vaade sellele, kuidas te vähendate neid lõhesid. Mis on see tegelik poliitika, mida te kujundate, et me jõuaksime selle tulemuseni, et need lõhed väheneksid?

Aitäh, hea küsija! Kuna ma ise olen väga väikesest kohast pärit, siis ma arvan, et ma suhteliselt adekvaatselt saan aru, mis toimub Eestis seoses regionaalse ebavõrdsusega. Paraku on see trend ka mujal maailmas või vähemalt Euroopas. Teen küll omalt poolt tõesti kõik, et nii väikeses riigis oleks regionaalne ebavõrdsus võimalikult väike. Vaatame kas või SKT‑d elaniku kohta: Tallinnas on see 110% Euroopa Liidu keskmisega võrreldes ja Kagu-Eestis on see keskmiselt 50%. See on tõesti päris valuline olukord, et Kagu-Eestis elavad kodanikud on nagu kaks korda väiksema tootlikkuse või võimekusega. Aga eks see regionaalne teema ole hästi mitmetahuline. Taristu on siin üks teema, aga see tõesti sõltub kõigist valdkondadest. Valitsuse tasemel on see eelkõige regionaalministri teema, et seda süsteemselt vaadata. Aga mis taristut puudutab, siis üks teema, millel mul kogu aeg on silm peal, on kruusateede viimine mustkatte alla. Neid on eriti palju just Lääne-Eestis ja Lõuna-Eestis. Kui me räägime veel investeeringutest väljapoole Tallinna, Tartut ja Pärnut, siis jah, ühtpidi me tahame maale investeeringuid meelitada. Neid ei tule sinna siis, kui seal on kruusateed või ei ole internetti või elektrit. Aga teiselt poolt peame väärtustama ka neid, kes juba on oma ettevõtet tegemas väiksemates kohtades, ka sinna peaks viima korralik tee ning seal peaks olema internet, elekter ja muud kommunikatsioonid. Aga see ei ole ühe päeva teema, taristuteemad kestavad väga-väga pikalt. Mul ei ole mõtet siin lubada, et homme on kõikjal roosamanna ja kõik on korras, need ongi pikalt tegelemist vajavad teemad ja tihti on nad ka poliitikaülesed, ükskõik, kes on võimul või kellega rääkida, siin ootaks hästi laiapõhjalist koostööd, et seda regionaalset ebavõrdsust vähendada. Vabandust, tuli natuke ümmargune vastus, aga see põhimõte oli seal sees.

Suur tänu! Rohkemateks küsimusteks meil täna aega … (Hääl saalist.) Jah, aga kui küsimuseks on aega kaks minutit ja vastuseks kolm minutit, siis kokku on viis minutit. (Hääl saalist.) 20 sekundit. 20 sekundit küsimus, minut vastus. Palun, Jaanus Karilaid!

Eesti Raudtee on andnud välja ehitusloa Rohuküla raudteele, see kehtib 2028. aastani. Reformierakond, üldse kõik erakonnad on lubanud selle valmis teha. Kui kaugel see on? Tegelikult Eesti Raudtee on rakendusüksusena valmis. Kas tegevus juba käib?

Aitäh! Tegevus ei käi ja koalitsioonilepingus ei ole Haapsalu-suunalise raudtee edasiehitamise punkti, nii et see jääb järgmiste aastate tegevuseks. Eesti Raudteel on sihid paigas, on Tartu suund ja Narva suund. Haapsalu raudteed seal praegu sees ei ole.

Suur tänu! Head kolleegid, meie tänane infotund on lõppenud. Ma tänan kõiki valitsuse liikmeid ja tänan kõiki kolleege väga sisuka arutelu eest! Me jätkame täpselt kell kaks algava Riigikogu täiskogu istungiga.