Kuude kaupa: Aleksandr Tšaplõgin
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
14 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsuskoalitsioon ja selle ministrid (sh Kaja Kallas ja Jürgen Ligi). Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebakompetentsusele (majanduslanguse põhjustamine) ning ebaõiglastele poliitikatele (maksude tõstmine vaesematele). Valitsuse tegevust sildistatakse kahjulikuks, ebaausaks ja riigi raha mõttetuks kulutamiseks (bürokraatia, Rail Baltic, rohepööre).
11.2024
14 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus ja peaminister, keda kritiseeritakse poliitiliste otsuste (maksutõusud, rohepööre) ja raiskava eelarvepoliitika eest (Rail Baltic, ametnikud). Kriitika on terav ja poliitikapõhine, süüdistades valitsust vaeste arvelt säästmises. Lisaks kritiseeritakse otseselt konkreetseid eelnõude ettekandjaid ja vaidlustatakse nende pädevust (nt härra Seederi puhul valimisõiguse küsimuses).
10.2024
14 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsusele ja ministritele, süüdistades neid ebaõiglases poliitikas, mis kahjustab majandust ja sotsiaalset turvalisust. Kriitika intensiivsus on kõrge, küsimustega, mis seavad kahtluse alla valitsuse liikmete sõnumite tundlikkuse (nt rahandusministri konservide söömise jutt) ja isegi valitsuse kriitika riigivastasuse. Valitsuse tegevust nimetatakse "mõttetuks" ja "häbiväärseks".
09.2024
14 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud Reformierakonna juhitud valitsusele, keda kritiseeritakse majanduse allakäigu, maksutõusude ja konkurentsivõime hävitamise eest. Lisaks kritiseeritakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) liikmeid Tallinna linnavalitsuses seoses väidetava huvide konfliktiga erakooli rahastamisel. Kriitika on nii poliitika- kui ka eetikapõhine (mandaatide vahetamine, linna raha kasutamine).
07.2024
7 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond ja valitsus, keda süüdistatakse üle kahe aasta kestnud majanduslanguse jätkumises ja vaesemate kodanike röövimises ebaõiglase maksupoliitika kaudu. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, eriti automaksu osas, mille puhul on kompromiss välistatud, kuna "mingid muudatused seda ei päästa." Reformierakonna liiget Annely Akkermanni kritiseeritakse isiklikult seoses vaesemate kodanike "röövimisega".
06.2024
13 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevalt opositsioonis valitsusega, kritiseerides nii poliitilisi otsuseid (automaks, toetuste äravõtmine) kui ka menetluslikke aspekte (peaministri konsulteerimata jätmine, ministeeriumide rahakasutuse ebaefektiivsus). Ta süüdistab valitsust käe pistmises "kõige vaesemate kodanike taskusse" ja Eesti viimises "auku". Kriitika on intensiivne ja kompromissivalmidust ei ilmne.
05.2024
24 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsuskoalitsiooni ja Reformierakonna vastu, keda süüdistatakse vaeste maksustamises ja rikaste sponsorite kaitsmises. Kriitika on intensiivne, sisaldades süüdistusi lubaduste murdmises, ebakompetentsuses ja julgeolekuriskide ignoreerimises (Tallinna linnapea perekonna äri Venemaal). Vastuseis on nii poliitika- kui ka väärtuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse prioriteedid.
04.2024
18 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus ja selle maksupoliitika (suhkrumaks, pensionide maksustamine, automaks). Kriitika on suunatud nii poliitikale kui ka valitsuse liikmete (peaminister) ja Tallinna linnapea (Ossinovski) perekonnaliikmete äritegevusele Venemaal, tuues esile julgeolekuohu. Vastasseis on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades valitsust rahva taskusse ronimises.
03.2024
8 Sõnavõtud
Peamised vastased on peaminister Kaja Kallas ja valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond ja Isamaa. Kriitika on äärmiselt intensiivne ja hõlmab nii poliitilisi ebaõnnestumisi (majanduslangus, ebaõiglased maksud) kui ka isiklikke süüdistusi (valetamine, abikaasa Venemaa äride toetamine). Kompromissivalmidust ei väljendata, vaid valitsuse tegevus mõistetakse hukka.
02.2024
8 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse teravalt poliitika ja eetiliste valikute pärast. Kriitika on suunatud valitsuse prioriteetidele, nagu bürokraatide premeerimine ja pankade kaitsmine liigkasumaksu eest, samal ajal kui ettevõtjad ja madala sissetulekuga inimesed kannatavad. Opositsiooniline seisukoht on intensiivne ja süüdistav.
01.2024
8 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja selle juhtidele (peaminister, regionaalminister). Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (maksutõusud, Rail Baltic, eelarveprioriteedid) kui ka eetilistele küsimustele (erameedia mõjutamine rahastamise kaudu). Vastuseis on intensiivne, nõudes valitsuselt konkreetseid meetmeid ja tulemusi.