Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Peamine vastane on valitsus ja eelnõude ettekandjad (nt härra Seeder), kelle poliitikaid peetakse ebaõiglaseks ja vaesemaid karistavaks. Kriitika on suunatud nii konkreetsetele poliitikatele (raha säästmine vaesemate arvelt) kui ka õigusriiklikele põhimõtetele (kollektiivne karistamine). Vastuseis on intensiivne, väljendudes ettepanekutes eelnõud tagasi lükata või katkestada, ning vastaste pädevust seatakse kahtluse alla, viidates Kapo endisele juhile ja õiguskantslerile.

Peamine vastasseis on suunatud valitsusele (ministrile ja peaministrile), kritiseerides nende poliitilisi otsuseid pensionide maksustamise ja rohepöörde strateegia osas. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, seades kahtluse alla valitsuse arusaama riigi võlast ja majanduslikest tagajärgedest. Kompromissivalmiduse kohta andmed puuduvad.

Peamine kriitika on suunatud valitsuse vastu, keda süüdistatakse rahva raha raiskamises (mõttetu Rail Baltic, rohetoetused, ametnikud) ja ebaõiglase maksupoliitika kehtestamises. Kriitika on intensiivne ja poliitikapõhine, seades kahtluse alla valitsuse väite eelarveraha puudusest.

Kriitika on suunatud infotunni järjekorra koostajale, keda kahtlustatakse isiklikus eelarvamuses ("et sellele koostajale ma ei meeldi"). Samuti kritiseeritakse kaudselt Riigikogu Esimehe endist ajalehte, mis kõnelejat standarditele mittevastamise tõttu ignoreerib. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja isiklik.

Peamised kritiseeritavad on peaminister ja valitsus, keda süüdistatakse rahvuslike huvide kaitsmata jätmises ja Brüsseli käskude usinas täitmises. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, vastandades Eesti tegevust teiste Euroopa riikide (Saksamaa, Poola) tegevusega.