Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Retooriline stiil on kriitiline, süüdistav ja otsene, rõhutades valitsuse ettepanekute ebaõiglust ja halbu tagajärgi ("halb seadus," "ebaõiglane"). Kasutatakse nii loogilisi argumente (konkreetsed rahalised näited, ekspertide tsiteerimine) kui ka emotsionaalseid apelle, keskendudes haavatavate rühmade (pensionärid, vaesed, üliõpilased) kaitsmisele. Kõne on formaalne, pöördudes lugupeetud istungi juhataja ja ettekandja poole, kuid sisaldab teravaid küsimusi vastaspoole pädevuse kohta.

Retooriline stiil on formaalne, kuid sisu poolest konfronteeriv, esitades otseseid ja teravaid küsimusi ministritele ja peaministrile ("Miks teie sellest aru ei saa?"). Apellatsioonid on peamiselt loogilised ja majanduslikud, keskendudes maksukoormusele, konkurentsivõimele ja riigi võlakohustustele. Kõneleja kasutab ka otsest parandust (korrigeerides peaministri väidet fossiilkütuste hinna kohta).

Retooriline stiil on võitlev ja kriitiline, rõhutades automaksu ebaõiglust ja kahjulikkust, nimetades seda "väga halvaks mõtteks". Kasutatakse nii loogilisi argumente (majanduskasvu pärssimine) kui ka emotsionaalseid apelle (vaeste röövimine), et rõhutada valitsuse poliitika ebaõiglust.

Retooriline stiil on kahtlustav ja isiklikult laetud, kuigi esitatud protseduurilise küsimusena. Kõneleja kasutab otseseid küsimusi, et väljendada tunnet, et teda ignoreeritakse nii parlamendi töökorralduses kui ka meedias, viidates standarditele, millele ta väidetavalt ei vasta.

Stiil on terav, kriitiline ja murelik, kasutades tugevaid väljendeid nagu "ära tappa". Esitatakse tugev retooriline küsimus rahvuslike huvide kaitsmata jätmise kohta. Toon on ametlik (pöördumine peaministri poole), kuid sisu on võitlev ja apelleerib rahvuslikule tundele.