Täiskogu istungite kaupa: Aleksandr Tšaplõgin

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse poliitika (maksutõusud, raiskamine) ja ideoloogilise ebakõla pärast (vabaturu põhimõtete rikkumine). Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, fraktsioon teeb ettepaneku seadused esimesel lugemisel tagasi lükata. Valitsust süüdistatakse ka kohustuste panemises omavalitsustele ilma vajalike ressurssideta.

Peamine vastane on valitsus ja eriti rahandusminister, kelle poliitikat ja avaldusi kritiseeritakse teravalt. Kriitika on suunatud nii poliitilistele otsustele (energia toetused) kui ka ministri retoorikale, mis püütakse diskrediteerida (Kremli aplausi teema, konservide söömise anekdoot). Rünnakute intensiivsus on kõrge, seades kahtluse alla valitsuse kommunikatsiooni legitiimsuse.

Peamine vastane on valitsus, keda kritiseeritakse teravalt poliitikapõhiselt ebaõiglase maksustamise ja aktsiiside tõstmise eest. Kriitika on intensiivne ja viitab fundamentaalsele vastuseisule valitsuse majandusfilosoofiale, süüdistades neid vaestelt võtmises.

Peamine vastane on "teie valitsus" ja minister, keda kritiseeritakse teravalt poliitiliste valikute pärast tervishoiu rahastamisel. Kriitika on intensiivne ja väärtuspõhine, süüdistades valitsust vaeste inimeste taskute sihtimises rikaste asemel.

Kõneleja on selgelt opositsioonilisel positsioonil, kritiseerides valitsust majanduspoliitika ja riigieelarve menetluse pärast. Kriitika on suunatud poliitilisele tegevusetusele (kohaliku toidu toetamine) ja protseduurilisele läbipaistmatusele (eelarve arusaadavus).

Vastuseis on kaudne ja ennustav, kuna kõneleja eeldab eelnõu tagasilükkamist. Konkreetseid vastaseid või kriitika sisu ei ole välja toodud, vaid keskendutakse protseduurilisele tulemusele.