Kuude kaupa: Vadim Belobrovtsev
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2025
17 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooniga, keda kritiseeritakse opositsiooni algatuste süstemaatilise tagasilükkamise eest (99,9% eelnõudest ei lähe läbi) ja e-hääletamise puuduste ignoreerimise eest. Kriitika on suunatud protseduurilistele ja läbipaistvuse puudustele, süüdistades vastutavaid isikuid kas ebapädevuses või tahtlikus probleemide vältimises ("mängivad lolli").
10.2025
70 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on valitsuse ja ministriga, kritiseerides nende esitatud eelnõu piiratud ulatust (100 eurot) ja eelarvevahendite puudumise narratiivi. Kriitika on poliitika- ja menetluspõhine, seades kahtluse alla, kas läbirääkimistel kaaluti paljulapseliste perede automaksust vabastamist.
09.2025
126 Sõnavõtud
Peamised kriitika sihtmärgid on valitsuskoalitsioon (eriti Reformierakond) ja selle poliitikad (automaks, palga külmutamine, Kopli komando sulgemine). Kriitika on peamiselt poliitikapõhine ja protseduuriline, süüdistades koalitsiooni opositsiooni ettepanekute põhimõttelises mahahääletamises ja mõjuanalüüside puudumise kasutamises mugava ettekäändena. Samuti kritiseeritakse Reformierakonna liikmeid suurte pankade kaitsmise eest ja vihjatakse koalitsiooni seotusele Bolti asutajate annetustega.
06.2025
50 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioonierakonnad (Reformierakond, Eesti 200). Kriitika on suunatud poliitilistele otsustele (maksutõusud, sotsiaalkärped) ja menetluslikele puudustele (opositsiooni ettepanekute automaatne mahahääletamine, seaduste kiirustamine). Süüdistab valitsust usalduskriisi tekitamises ametiühingutega ja avalikkuse hirmutamises sõjaga, samuti põhiseaduse tahtlikus rikkumises kirikuseaduse menetlemisel.
05.2025
34 Sõnavõtud
Peamised kriitika objektid on valitsuskoalitsioon ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), keda kritiseeritakse töötajate õiguste kaitsmata jätmise eest. Eriti terav on kriitika Lauri Läänemetsa suunas seoses kirikuseaduse ja põhiseadusliku vastuoluga, süüdistades teda teema mittemõistmises ja "Kremli" retoorika kasutamises. Kriitika on nii poliitika- kui ka menetluslik, näiteks taunib ta kliimaseaduse tükeldamist kui halba parlamentaarset kultuuri.
04.2025
31 Sõnavõtud
Peamised vastased on Reformierakond ja Eesti 200, keda süüdistatakse poliitilises manööverdamises ja ebaõiglases seadusandluses (nt valimisreeglite muutmine, kiriku survestamine). Kriitika on valdavalt poliitika- ja menetluslik, süüdistades koalitsiooni inimeste majandusliku olukorra ignoreerimises. Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse ebajärjepideva hääletuskäitumise eest.
03.2025
22 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), keda süüdistatakse ebakindluses, põhimõtete reetmises ja poliitilises konjunktuursuses. Sotsiaaldemokraate kritiseeritakse eriti tugevalt kahepalgelisuse eest peretoetuste ja valimisõiguse küsimustes, süüdistades neid oma sõnade söömises. Valitsuse tegevust kirjeldatakse kui tuimalt oma ideede läbisurumist, arvestamata opositsiooni mõtetega.
02.2025
56 Sõnavõtud
Kõneleja on teravalt opositsioonis valitsuskoalitsiooniga (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), kritiseerides nii poliitikat (maksutõusud, Kopli komando) kui ka juhtimisstiili ("troika" otsused, salatsemine). Eriti intensiivne on kriitika siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) suunas seoses Kopli komando ja kirikuseadusega ning välisminister Margus Tsahkna (E200) suunas ebaadekvaatsete vastuste pärast. Süüdistab koalitsiooni poliitilises küünilisuses ja valimiste mõjutamise katses.
01.2025
34 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Sotsiaaldemokraadid, Eesti 200) ja peaministrile, süüdistades neid poliitilises omakasus ja ebademokraatlikus käitumises. Kriitika on nii poliitika- (maksutõusud, kärped) kui ka protseduuripõhine (parlamentaarne kultuuritus, ministrite ülbitsemine). Valitsuse tegevust demograafia ja eelarve osas peetakse ebaadekvaatseks.