Kuude kaupa: Vladimir Arhipov
Kokku kuid: 9
Täielikult profileeritud: 9
11.2025
15 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kriitiline, tungiv ja nõudlik, eriti sotsiaalsete teemade käsitlemisel, nimetades toimetulekupiiri taset "häbiväärseks". Kasutab mõjusaid metafoore, kirjeldades seaduseelnõud kui "mõru maiguga kompvekki" kompvekipaberi sees. Esitab korduvalt detailseid järelküsimusi vastutuse nõudmiseks ja kiirustab seadusandluse kiiremat elluviimist.
10.2025
39 Sõnavõtud
Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, kasutades nii loogilisi argumente (kulude tõus, süsteemi viga) kui ka tugevaid emotsionaalseid apelle (laste ebavõrdsus, turvalisuse tähtsus). Kasutatakse kujundlikke väljendeid ("härjale punane rätt") ja retoorilisi küsimusi valitsuse poliitika kahtluse alla seadmiseks. Üldine toon on formaalne (Riigikogu) ja inimlik, rõhutades, et turvalisus ei ole müügiartikkel.
09.2025
90 Sõnavõtud
Kõneleja kasutab otsest ja emotsionaalset retoorikat, kombineerides faktipõhiseid argumente tugeva kriitikaga. Sageli kasutatakse retoorilisi küsimusi ("Kas see on õiglane?") ja kontrastseid võrdlusi valitsuse lubaduste ja tegelikkuse vahel. Stiil on pigem rahvalik ja arusaadav, kasutades konkreetseid näiteid igapäevaelust ning välditakse liigset bürokraatlikku keelt.
06.2025
31 Sõnavõtud
Kasutab emotsionaalset ja dramaatilist retoorikat, rõhutades inimeste kannatusi ja valitsuse ebaõnnestumisi. Lähenemine on kombatantne ja süüdistav, kasutades selliseid väljendeid nagu "kiusate inimesi" ja "Pandora laeka avamine". Kombineerib faktipõhiseid argumente emotsionaalsete apellatsioonidega, pöördudes sageli otse "hea Eesti rahva" poole. Kasutab kõnekaid võrdlusi ja metafoore selgituste andmiseks.
05.2025
40 Sõnavõtud
Kasutab emotsionaalset ja isiklikku lähenemist, tuues sageli konkreetseid elulisi näiteid pensionäridest kohvikus või poeskäikudel. Retoorika on sageli dramaatiline ja süüdistav, kasutades selliseid väljendeid nagu "järjekordne põnts" ja "ajutisest luiskamisest sai alaline valetamine". Kombineerib faktipõhiseid argumente emotsionaalsete apellatsioonidega, pöördudes sageli otse "hea Eesti rahva" poole. Stiil on otsekohene ja konfrontatsiooniline valitsuse suhtes.
04.2025
14 Sõnavõtud
Kasutab emotsionaalset ja otseütlevat retoorikat, eriti õigussüsteemi kriitika puhul. Esitab palju konkreetseid küsimusi ministritele ja nõuab selgeid vastuseid. Tooni on sageli kriitiline ja väljakutsuv, kuid jääb viisakaks ja argumenteerituks. Kasutab isiklikke näiteid ja viiteid kohalikele probleemidele.
03.2025
20 Sõnavõtud
Kasutab emotsionaalset ja võitlevat retoorikat, kombineerides isiklikke lugusid (nt Hiiumaa mälestusmärgi kohta) faktipõhiste argumentidega. Retoorika on otsekohene ja kriitilisem, kasutades kujundlikke väljendeid nagu "peata kana" valitsuse kohta. Lõpetab kõned sageli üleskutsega konkreetsete sammude astumiseks, mitte lubaduste andmiseks.
02.2025
21 Sõnavõtud
Kasutab emotsionaalset ja isiklikku lähenemist, sageli toetudes konkreetsetele näidetele ja isiklikele kogemustele. Retoorika on sageli konfrontatiivne valitsuse suhtes, kuid püüab luua sidet tavainimestega. Kasutab kujundlikke väljendeid nagu "sõnaline akrobaatika" ja viiteid nõukogude ajale. Kõnetoon on sageli kirglik, eriti rääkides ühiskonna lõhestamisest ja inimeste õigustest.
01.2025
19 Sõnavõtud
Kõnelemisstiil on otsene ja emotsionaalne, kasutades sageli retoorilisi küsimusi ja isiklikke pöördumisi ("Miks te ei salli Eesti rahvast?"). Tonaalsus on kriitiliselt küsitlev, kuid viisakas, kasutades standardseid parlamendilisi pöördumisi. Argumentatsioonis kombineeritakse konkreetseid näiteid (Maardu politseijaoskond, Jõhvi kohtumaja) emotsionaalsete apellatsioonidega rahva heaolu kohta.