Täiskogu istungite kaupa: Vladimir Arhipov

Retooriline stiil on kriitiline ja argumenteeritud, tasakaalustades emotsionaalseid üleskutseid (rääkides haudadest ja peredest) loogiliste nõudmistega (mõjuhinnangute puudumine). Kasutab korduvalt vastandusi (poliitika ei ole loosungid) ja tsiteerib autoriteetseid allikaid, et rõhutada kaasamise vajadust. Toon on formaalne, kuid sisult terav ja süüdistav.

Stiil on formaalne ja lugupidav, pöördudes istungi juhataja ja ettekandja poole. Kõneleja kasutab retoorilist küsimust, et rõhutada e-hääletamise puudusi ja sundida ettekandjat oma seisukohti põhjendama. Toon on analüütiline ja väljakutsuv.

Kõne on toonilt võitlev ja tungiv, kasutades tugevaid metafoore (nt "plaaster haavale," "vundament mäda") ja emotsionaalseid apelle (nt "karistab tööl käimist"). Stiil on ametlik, kuid sisaldab teravat kriitikat, nimetades maksusid "röövmakseks." Kasutatakse nii loogilisi majandusargumente (laekumise ebaõnnestumine) kui ka väärtuspõhiseid üleskutseid (seista inimeste ja regionaalpoliitika eest).

Retooriline stiil on kriitiline ja nõudlik, kasutades korduvalt retoorilisi küsimusi, et rõhutada reformi ebaõnnestumist ja vastutuse küsimust. Toon on murelik, rõhutades hinnatõusu ja perede surve all olemist. Apellatsioon on suunatud nii loogikale (finantskoormuse jaotamine) kui ka sotsiaalsele õiglusele.

Retooriline stiil on kriitiline ja vastanduv, kasutades kujundlikke metafoore (kompvekipaber, mõru kompvek) eelnõu sisu diskrediteerimiseks. Kõneleja esitab otseseid küsimusi ja vaidlustab vastaspoole väiteid "eduloost", tunnistades samas vastaspoole oskuslikku ettekannet. Toon on argumenteeriv ja nõudlik.

Retooriline stiil on kriitiline ja tungiv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, eriti toimetulekupiiri kirjeldamisel kui "häbiväärsel". Kasutatakse otseseid küsimusi ja moraalseid argumente ("aamen kirikus"), et rõhutada riigi vastutust ja kritiseerida bürokraatlikku venitamist. Toon on murelik ja nõuab kiiret tegutsemist, viidates ka ohtlikele sündmustele Lätis.