Täiskogu istungite kaupa: Vladimir Arhipov

Kasutab mõõdukat ja konstruktiivset tooni, rõhutades koostööd ja pragmaatilisust. Tasakaalustab emotsionaalseid apellatsioone ("meie kõigi turvalisus") faktipõhiste argumentidega. Kõnestil on ametlik, kuid ligipääsetav stiil, kasutades selgeid näiteid ja loogilisi järeldusi. Lõpetab kõned tänusõnadega, mis näitab viisakust ja austust.

Kasutab küsimustele orienteeritud lähenemist, esitades otseseid väljakutseid ministrile. Retoorika on faktipõhine, kuid samas kriitiline ja surveloov. Tonaalsus on viisakas aga kindel, kasutades vormellikke pöördumisi nagu "lugupeetud minister" kombineerituna teravate küsimustega. Rõhutab vastuolusid valitsuse väidete ja tegelikkuse vahel.

Emotsionaalne ja võitlev retoorikastiil, mis kombineerib isiklikku kaasaelamist faktipõhiste argumentidega. Kasutab sageli retoorilisi küsimusi ja otseseid pöördumisi ("Kuhu me niimoodi jõuame?", "Kas see on õiglane?"). Kõnetoon on kirglik ja süüdistav, eriti õigussüsteemi ja valitsuse kriitika puhul. Lõpetab kõned sageli emotsionaalse üleskutsega või hoiatusega.

Kasutab emotsionaalset ja veenvat retoorikat, eriti põhiseaduslike küsimuste käsitlemisel, pöördudes otse "hea Eesti rahva" poole. Esitab palju retoorilisi küsimusi vastaste seisukohtade õõnestamiseks ja kasutab dramaatilist keelt ("väga libe tee", "õõnestamine"). Tasakaalustab kriitika konstruktiivsete ettepanekutega, eriti hädaolukorra seaduse puhul.

Kasutab otsest ja kriitilist tooni, alustades kõnesid viisakalt "Aitäh, lugupeetud juhataja/minister", kuid liikudes kiiresti konkreetsete probleemide juurde. Esitab teravaid küsimusi ja kasutab irooniat ("Te olete praegu tšempion selles suhtes"). Toetub faktidele ja konkreetsetele näidetele, mitte emotsionaalsetele apellatsioonidele.

Kasutab otsest ja praktilist lähenemist, sageli alustades küsimusi fraasiga "Kas ma sain õigesti aru". Toob esile konkreetseid näiteid (pool aastat järjekorras, homme eraarsti juures) ja kasutab kõnekeelset väljenduslaadi ("tuleme taevast maa peale tagasi", "kuidas seda pusa lahti harutada"). Tasakaalustab kriitilisi küsimusi konstruktiivsete ettepanekutega.

Kõnelemisstiil on otsene ja kriitiline, kuid viisakas, alustades traditsioonilise tervitusega. Kasutab retoorilisi küsimusi ja konkreetseid näiteid oma seisukohtade põhjendamiseks. Toon on nõudlik, kuid mitte agressiivne, keskendudes faktidele ja loogilistele argumentidele. Märgib ka tehnilisi probleeme (mikrofoni kadumist), mis näitab pragmaatilist lähenemist.

Kasutab viisakat aga otseütlevat lähenemist, alustades kõnesid traditsiooniliste viisakusväljendite ja kolleegidele viitamisega. Esitab küsimusi struktureeritult ja loogiliselt, kasutades faktide ja arvude kombinatsiooni emotsionaalsete muredega. Kõnetoon on mõõdukas aga kindel, välditakse agressiivsust.

Kasutab konstruktiivset ja koostööle orienteeritud tooni. Väljendab pettumust rahulikult ja professionaalselt, keskendudes probleemi lahendamisele süüdistamise asemel. Kõnelaad on otsekohene ja praktiliselt suunatud.