Täiskogu istungite kaupa: Vladimir Arhipov

Retooriline stiil on viisakas ja formaalne, pöördudes ettekandja poole austusega ning kasutades tunnustavaid väljendeid ("väga mahuka, aga väga tähtsa eelnõu eest"). Kasutab analüütilist lähenemist, esitades konkreetseid küsimusi regulatsioonide selguse ja juhendmaterjalide kohta. Sotsiaalpoliitilistes küsimustes lisandub mõõdukas emotsionaalne apell, rõhutades laste heaolu "meie turbulentses maailmas".

Retooriline stiil on kriitiline, terav ja otsene, kasutades tugevaid emotsionaalseid hinnanguid, eriti valitsuse suhtes (nt "küüniline seisukoht"). Kasutatakse retoorilisi küsimusi ja ideoloogilist vastandamist, et rõhutada valitsuse poliitika ebaõiglust ja riigi halba olukorda. Samas väljendatakse suurt lugupidamist kodanikuühiskonna algatuste ja ettekandja töö vastu ("müts maha sinu ees").

Kõnestiil on otsene ja küsitlev, kasutades formaalset pöördumist ("Hea ettekandja", "lugupeetud juhataja"). Ta kombineerib poliitilist väljakutset (alternatiivide puudumine) emotsionaalse apellatsiooniga, rõhutades maksu äärmist ebapopulaarsust rahva seas.

Retooriline stiil on formaalne ja analüütiline, keskendudes otsestele, uurivatele küsimustele ministrile. Toon on murelik ja rõhutab loogilist argumentatsiooni, viidates majandusnäitajate negatiivsele suunale ja hinnatõusu probleemile. Emotsionaalseid apelle ei kasutata, eelistades faktipõhist lähenemist.

Stiil on valdavalt kriitiline ja kirglik, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle, eriti sotsiaalsete teemade (näljasena kehalise kasvatuse tundi minevad lapsed) ja automaksu (härjale punane rätt) käsitlemisel. Kasutatakse retoorilisi küsimusi ja rõhutatakse inimlikke põhimõtteid, tasakaalustades väärtuspõhist retoorikat majanduslike argumentidega (kulud, palgatõus). Kõned on ametlikud, pöördudes lugupeetud juhataja ja kolleegide poole.