Kuude kaupa: Mart Maastik
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
12.2024
35 Sõnavõtud
Peamine vastane on valitsus ja koalitsioonierakonnad, eriti Reformierakond, keda süüdistatakse majanduse allakäigus ja ettevõtjate segamises. Kriitika on suunatud konkreetsetele ministritele (Michal, Ligi), süüdistades neid ebakompetentsuses ja opositsiooni ning ettevõtjate mittekuulamises. Rünnakud on intensiivsed ja otsesed, väites, et valitsus teeb otsuseid isiklike huvide või Euroopa Liidu toetuste saamise nimel, mitte riigi pikaajalisi huve silmas pidades.
11.2024
43 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja peaminister, keda süüdistatakse ettevõtlusorganisatsioonide mittekaasamises ja riigi kordategemise sildi all maksude tõstmises. Kriitika on valdavalt poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust ametkondade loksutamises erakondlike soovide järgi ja kodanike õiguste piiramises planeerimismenetluses. Kritiseerib Reformierakonda kui erakonda, mis on kaotanud oma ettevõtlust toetava suuna.
10.2024
23 Sõnavõtud
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele ja selle ministritele, keda kritiseeritakse kulukate ja ebastabiilsete reformide ning vastutuse puudumise eest (Nordica näide). Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, süüdistades valitsust otsuste tegemises erakondlike huvide või isiklike eelistuste alusel. Vastustatakse ka väidet, et majanduslangus on tingitud Putini poolt tehtud maksudest, viidates naaberriikide paremale majandusseisule.
09.2024
8 Sõnavõtud
Kõneleja on tugevalt opositsioonis valitsusega, kritiseerides nii maksupoliitikat kui ka energiaseaduse eelnõu, mille toetamist Isamaa nimel välistab. Kriitika on suunatud nii sisulistele küsimustele (majanduskonkurentsi halvendamine, välisfirmade kasumi teenimine) kui ka protseduurilistele puudustele (ajakulu, kiirustamine). Ta kritiseerib ka peaministrit vastuste andmata jätmise eest ja viitab irooniliselt Eesti 200 retoorikale.
07.2024
5 Sõnavõtud
Peamine vastane on Reformierakond ja valitsuskoalitsioon, keda süüdistatakse jonnaka valimislubaduse (maksuküüru kaotamine) läbisurumises ja riigikaitsevajaduste kasutamises maksutõusude põhjendamiseks. Kriitika on poliitika- ja strateegiapõhine, süüdistades valitsust valedes otsustes, otsustamatuses ja 2008.–2009. aasta vigade kordamises. Endist kliimaministrit Michalit kritiseeriti rahulolematuse pärast meretuuleparkide kriitika suhtes.
06.2024
28 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsus ja koalitsioon (eriti Reformierakond), keda süüdistatakse rahva tahte eiramises (paralleel Gruusiaga) ja ebakompetentsetes majandusotsustes. Kritiseeritakse poliitika- ja menetluslikku läbisurumist, näiteks Majanduskomisjonis ja tuumaenergia lobigruppide mõju all. Samuti kritiseeritakse valitsuse liikmete priiskavat käitumist (äriklass, suunamudija kaasavõtmine).
05.2024
24 Sõnavõtud
Peamised vastased on valitsuskoalitsioon (Reformierakond) ja Sotsiaaldemokraadid, keda süüdistatakse julgeolekuohtude ignoreerimises ja valijatega flirtimises. Kriitika on suunatud nii poliitilisele ebakompetentsusele (Maa-ameti IT-riistvara) kui ka valitsuse poliitilisele manipuleerimisele ebapopulaarsete otsuste (automaks) edasilükkamisel Euroopa Parlamendi valimiste tõttu. Eriti intensiivselt kritiseeritakse Kliimaministeeriumi energiapoliitikat.
04.2024
30 Sõnavõtud
Peamised vastased on Kaja Kallase valitsus ja ministrid (eriti Signe ja Tiit Riisalo), keda kritiseeritakse teravalt perepoliitika, maksutõusude ja sisserände suurendamise eest. Kriitika on nii poliitiline (ebapädevus, eelarveaukude ignoreerimine) kui ka isiklik, süüdistades ministreid suurperede halvustamises ja negatiivsete eeskujude loomises. Kompromissivalmidust valitsusega ei väljendata, vaid rõhutatakse valitsuse tegevuse ohtlikkust.
03.2024
14 Sõnavõtud
Kriitika on suunatud peamiselt valitsusele ja peaministrile, süüdistades neid ebamõistlikkuses ja prioriteetide vales seadmises. Kriitika on nii poliitika- (automaks, peretoetuste kärped, pankade kasumid) kui ka protseduuripõhine (prokuratuuri ebaühtlane töö, nõukogude kohtade jagamise kahtlus). Eriti intensiivne on rünnak justiitsministri suunal seoses väidetava sekkumisega peaprokuröri ametisse.
02.2024
28 Sõnavõtud
Peamine kriitika on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200, Sotsiaaldemokraadid), süüdistades neid valimislubaduste murdmises ja majanduse kuristiku servale ajamises. Kritiseeritakse poliitika ebaühtsust valitsuse sees (nt rändekvoodid, õpetajate palgad). Rünnakud on valdavalt poliitika- ja tulemuspõhised, nimetades otsuseid rumalateks ja ebaõigeteks, ning nõudes eelnõude tagasivõtmist.
01.2024
12 Sõnavõtud
Kõneleja kritiseerib teravalt valitsust ja koalitsiooni protseduuriliste eelarvamuste (opositsiooni eelnõude tagasilükkamine) ja ebarealistliku majanduspoliitika eest, mis kahjustab ettevõtjaid. Ta heidab ette ajaraiskamist ja ideoloogilist vastuseisu praktiliste probleemide lahendamisele, nõudes riigimehelikkust.