Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Põhiline sotsiaalne teema on haridussüsteemi jätkusuutlikkus ja õpetajate heaolu, keskendudes kvalifikatsioonile ja töö hindamisele. Eraldi rõhutatakse noorte õpetajate koolis püsimise probleemi ja kutsehariduses töötavate õpetajate võrdväärset kohtlemist.

Sotsiaalsetest küsimustest on esiplaanil riigi ja kodanike turvalisus ning massiimmigratsiooni negatiivsed tagajärjed, mis vähendavad ühiskonna turvatunnet. Rõhutatakse ohtu, mida kujutavad endast klanniühiskonnad ja rahvusvahelised kurjategijate võrgustikud, eriti seoses nende paigutamisega Tartusse.

Peamine sotsiaalne fookus on rahvusliku identiteedi ja kultuuripärandi (laulu- ja tantsupidu) säilitamisel, rõhutades selle hariduslikku rolli laste ja noorte seas ning vajadust tagada juhendajate järelkasv. Spordiseaduse kontekstis rõhutatakse õpilaste turvalisuse ja pedagoogiliste nõuete täitmist. Mainitakse ka ligipääsetavuse parandamise vajadust erivajadustega inimestele pidudel.

Peamine sotsiaalne teema on sisseränne, mida käsitletakse töökäte puuduse lahendamise kontekstis. Kõneleja eelistab siseriiklikku lahendust (pensioniealiste tööhõive parandamine) suuremale sisserändele, viidates kontrollitud sisserände planeerimisele valitsuse poolt.

Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse tsiviilelanikkonna kaitsmist sõjaliste ohtude eest, tuues esile, et igasugune oht tsiviilelanikkonnale on liiga jube, et seda ette kujutada. Tsiviilohvrite vältimine on peamine argument tugeva kaitsevõime säilitamise poolt.

Kõige olulisem sotsiaalne küsimus on eesti keele staatus ja rahvuslik identiteet, rõhutades vajadust vältida olukorda, kus eestlased peavad oma maal kohanema teiste keeltega. Ta rõhutab vajadust õpetada eesti keelt täiskasvanud sisserändajatele, et tagada nende integreerumine ühiskonda. Lisaks on oluline sotsiaalne teema õpetajate palga ja elatustaseme tagamine.

Sotsiaalsetest teemadest puudutatakse haridus- ja lasteasutuste rajamist ning teedevõrgu koormuse planeerimist. Need sotsiaalsed teenused on seotud laiemate taristu- ja valglinnastumise probleemidega, mis nõuavad süsteemset lähenemist.

Peamine sotsiaalne teema on eesti keele ja kultuuri püsimine ning arenguvõime, nõudes tugevaid keelenõudeid nii üldhariduses, huvihariduses kui ka doktoriõppes. Kõneleja kritiseerib alaväärsustundest tingitud hoiakuid, mis seavad inglise keele eesti keelest kõrgemale, ning rõhutab, et eestikeelne teadus ei tähenda madalat taset.