Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Majanduslikud vaated toetavad hariduskulutuste suurendamist ja õpetajate palgafondi kindlat eraldamist riigieelarves, et tagada palgatõus kõigile. Rõhutatakse tööjõu (õpetajate) väärtustamist ja vajadust anda neile palgagarantiid, et vältida süsteemist lahkumist.

Majandusvaadetest mainitakse vaid valitsuse tekitatud "segadust maksudega" kui näidet strateegilisest ebaõnnestumisest ja mandaadi puudumisest. Konkreetseid seisukohti maksude, kulutuste või regulatsioonide osas ei esitata.

Toetatakse riiklikke finantsgarantiisid teaduse baasfinantseerimisele ja kultuurijuhtide palgatoetustele, et tagada järelkasv ja professionaalsus. Rõhutatakse, et need garantiid peavad olema seaduse tasemel, mitte heitlikud. Samuti rõhutatakse harrastajate ja kollektiivide asutajate omavastutust kulude (nt prooviruumid, rõivad) katmisel riikliku toetuse kõrval.

Kõneleja rõhutab vajadust lahendada töökäte puudus, eelistades majanduse stabiilsuse tagamiseks pensioniealiste suuremat kaasamist tööturule. See viitab ettevaatlikkusele suure sisserände kasutamise suhtes majandusliku lahendusena. Eesmärk on suurendada sisemist tööhõivet.

Majanduslikud seisukohad on seotud kaitse-eelarve piirangutega. Kõneleja toetab kulutõhusaid kaitsevahendeid, nagu jalaväemiinid, kuna teiste analoogiliste relvasüsteemide soetamine käib Eestile rahaliselt üle jõu. Rõhutatakse vajadust soetada relvaliike, mida on võimalik ka ise toota.

Kõneleja toetab riiklikku sekkumist ja ranget reguleerimist teenindussektoris, et tagada keelenõuete täitmine, mis mõjutab otseselt tööturu ja platvormitöötajate tegevust. Ta nõuab suuremat avaliku sektori kulutamist haridusele, et vältida õpetajate reaalpalga langust ja tagada palgaeesmärkide täitmine.

Majanduslikud vaated rõhutavad fiskaalset distsipliini ja investeeringute efektiivsust, vastandudes mõttetule kulude dubleerimisele ja raha raiskamisele. Eelistatakse süsteemset planeerimist, et vältida investeeringute muutumist mõttetuks.

Majanduslikud seisukohad keskenduvad haridusreformi finantsaspektidele, märkides, et riigigümnaasiumide ülevõtmine suurtes linnades (nt Tallinnas) on omavalitsustele rahaline kingitus, mis viitab murele ressursside ebaotstarbeka jaotamise pärast. Samuti mainitakse omavalitsuste eelarvelist kaotuse või võidu riski koolivõrgu korrastamisel.