Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Seadusandlik fookus on õpetajate kvalifikatsiooni, karjäärimudeli ja koolijuhtide atesteerimise seaduseelnõul. Kõneleja tegutseb kriitilise oponendina, püüdes tagada, et palgakoefitsiendid kinnitataks kõrgemal (valitsuse) tasemel ja et seadusest eemaldataks ebaoluline arengukavaline daatum (analüüs 2032. aastal).

Peamine fookus on poliitilisel kriisil ja valitsuse tagasiastumise nõudmisel, mitte konkreetsete seaduseelnõude algatamisel. Konkreetse tegevusena mainitakse vaid Isamaa kavatsust algatada Tartu Linnavolikogus arutelu vanglalinna staatuse ja selle rahvusvahelise mõju üle.

Peamised seadusandlikud prioriteedid on Spordiseaduse muudatused (bürokraatia selgitamine), Teadus- ja arendustegevuse seadus (rahastamise proportsioonid) ning Laulu- ja tantsupeo seadus. Kõneleja on nende eelnõude tugev toetaja ja selgitaja, keskendudes pikaajaliste õiguslike garantiide loomisele ja traditsiooni organisatsioonilise püramiidi kindlustamisele.

Fookus on pensioniea ja pensioniealiste tööhõive regulatsioonidel ning valitsuse strateegilistel plaanidel sisserände osas. Kõneleja tegutseb valitsuse strateegiate kriitilise küsitlejana, otsides arenguid pensioniealiste tööturule kaasamise osas.

Seadusandlik fookus on Ottawa konventsiooniga ühinemise vastustamisel, mis puudutab jalaväemiinide keelustamist. Kõneleja on vastustaja rollis, kinnitades 2004. aasta seisukohta, et konventsiooniga ühinemine nõrgendaks Eesti kaitsevõimet.

Peamine seadusandlik prioriteet on keeleseaduse kiire ja sisuline muutmine, et reguleerida taksondust ja platvormitööd ning tagada keelenõuete täitmine. Teine prioriteet on tagada Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarves piisavad vahendid õpetajate palga alammäära tõusuks ja karjäärimudeli toetamiseks.

Fookus on suunatud süsteemse taristuarenduse ja planeerimise reformile, küsides ministrilt konkreetset plaani, kuidas muuta taristuarendus süsteemsemaks ja vähem juhuslikest otsustest sõltuvaks.

Seadusandlik fookus on käimasolevate haridusreformide (eestikeelsele õppele üleminek ja koolivõrgu korrastamine) rakendamise detailide kontrollimisel ja täpsustamisel. Kõneleja nõuab selgeid ajagraafikuid ja mudelite (nt halduslepingute) läbimõtlemist, tegutsedes reformide kriitilise järelevalvajana, et vältida regionaalpoliitilisi tagajärgi.