Täiskogu istungite kaupa: Tõnis Lukas

Kõneleja näitab üles põhjalikke teadmisi haridusseadusandlusest, eriti õpetajate karjäärimudeli, kvalifikatsioonide ja palgakoefitsientide (nt 1.1, 1.3, 0.9) osas. Ta käsitleb detailseid juriidilisi aspekte, nagu diferentseerimisfondi õiguslik alus ja määruse tasandi olulisus (ministri vs valitsuse määrus). Eraldi tuuakse esile kutsehariduse õpetajate olukord ja noorte õpetajate süsteemis püsimise probleemistik.

Kõneleja näitab asjatundlikkust julgeoleku ja massiimmigratsiooni pikaajaliste sotsiaalsete mõjude teemal, viidates Rootsi negatiivsele kogemusele (vanglate puudus, turvatunde kahanemine). Ta rõhutab rahvusvaheliste klanniühiskondade ja kurjategijate võrgustike ohtu, mis võivad Tartu vangla kaudu Eestisse laieneda. Samuti on ta kursis vajadusega nõuda jõustruktuuride aruandeid ja raporteid julgeolekuohtude hindamiseks.

Kõneleja on asjatundlik kultuuripoliitika (eriti laulu- ja tantsupeo traditsiooni) ning teaduse rahastamise valdkonnas, kasutades ajaloolist konteksti (spordiklubide bürokraatia teke) ja detailseid viiteid seaduseelnõudele ja seletuskirjadele. Ta tunneb hästi nii UNESCO pärandi kui ka teaduse baasfinantseerimise proportsioonide spetsiifikat. Ta suudab selgitada keerulisi regulatiivseid vajadusi (nt pedagoogilised nõuded spordikoolides) ja seletuskirja olulisust kompromisside fikseerimisel.

Kõneleja näitab teadmisi pensionisüsteemide ja demograafiliste väljakutsete osas, viidates rahvastikupoliitilistele sammudele ja töökäte puudusele. Ta kasutab Taani näidet pensioniea tõstmisest 70. eluaastani, et toetada oma argumenti. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "kontrollitud sisseränne" ja "pensioniealiste tööhõive".

Kõneleja näitab asjatundlikkust sõjalise taktika vallas, selgitades jalaväemiinide kombineeritud kasutamist tankimiinidega ja nende rolli platsdarmide kaitsmisel. Samuti on tal teadmisi kaitsehangete rahalistest piirangutest ja alternatiivsete relvasüsteemide (lennukid, tankid) maksumusest. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "eelmineeritud väljad" ja "tiibadelt ümberhaaramise" ärahoidmine.

Kõneleja demonstreerib head asjatundlikkust nii keelepoliitika kui ka hariduse rahastamise alal. Ta kasutab konkreetseid statistilisi andmeid tööturul keelt mittevaldajate kohta (80 000/20 000) ning viitab spetsiifilistele regulatiivsetele probleemidele taksonduses ja platvormitöös. Haridusvaldkonnas on ta kursis eelarveprotsesside (Rahandusministeeriumi taotlused) ja palgamudelite detailidega (diferentseerimisfond, alammäär, 120% eesmärk).

Kõneleja näitab asjatundlikkust taristu planeerimise, omavalitsuste koostöö ja valglinnastumise teemadel. Ta kasutab spetsiifilisi termineid nagu "valglinnastumine" ja "dubleeritud kulud", selgitades, kuidas koordineerimatus muudab investeeringud mõttetuks.

Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust hariduspoliitikas, eriti koolivõrgu korrastamise (riigigümnaasiumide mudelid, halduskohustuse jaotus) ja kõrghariduse keeleküsimustes. Kasutatakse konkreetseid arve (nt alla 100 õpilasega gümnaasiumid) ja tehnilisi termineid (haldusleping, rakenduslik kolledž), näidates detailset teadmist reformi rakenduslikest aspektidest. Eraldi rõhutatakse keelenõuete ja doktoritööde kaitsmise statistikat.