Kuude kaupa: Lauri Laats

Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja selle majandusliku mõju osas, viidates prognoositavale laekumisele, autoturu seiskumisele ja käibemaksu kadudele. Tal on teadmisi ka võrdlevast maksupoliitikast, tuues näiteid pangamaksust ja toiduainete käibemaksu alandamisest teistes Euroopa riikides (Rootsi, Poola, Leedu). Lisaks on kõneleja kursis transpordiohutuse regulatsioonide ja koolilõuna rahastamise ajaloolise kontekstiga.

Kandja kasutab tihti statistikat ja andmeid (nt Eurostat, Eesti Pank, Finantsinspektsioon) ning viitab neile oma väidete tõendamisel, eriti tervishoiu kättesaadavuse seosele ja maksumuudatuste mõjude hindamisele. Ta rõhutab regionaalse infrastruktuuri ja majanduskeskkonna mõju ning kõrvutab maksuriskide analüüse erinevate allikate abil (nt arupärimised, seaduseelnõude mõju). Ekspertiisi ilmingud on tugevalt finants- ja sotsiaalmaade ühendamisel, sealjuures pööratakse tähelepanu ka noorte tööhõive ja eluaseme problemaatikale.

Käib tugevalt majandus‑ ja sotsiaalpoliitika teemade ekspertne: kasutab täpp-numbreid (inflatsioon 4,6%; toiduhindade kasv 7,1%; 12,9% rahvast loobub arstiabist) ja toob neid argumendina. Esile kerkivad teemad: maksukordinaalsus, tarbimismaksud, pere- ja beebikassa, tervishoiu rahastus, energeetika ja ENMAK‑poliitika ning rohepöörde jätkusuutsus. Tsiteerib rahvusvahelisi näiteid ja Euroopa andmeid ning kasutab neid kriitika alusena.

Energeetika ja energiakorraldus (ENMAK, rohepöörde piirid, põlevkivi, CO2-turg), majandus- ja sotsiaalküsimused (pensionid, toimetulek) ning regionaalpoliitika Ida-Virumaa kontekstis. Tekstides on viidatud konkreetsetele numbritele (14 miljardit, 2,6 miljardit, 11 tõrget) ning ENMAKi ja hooldereformi probleemidele kui peamistele teemadele.

Energeetika ja majanduse valdkondadega seonduv ekspert: kasutab ENMAK-i andmeid, tarbimis- vs. tootmismahtusid ning võrguläbilaskevõime näiteid; viitab konkreetsetele arvudele (nt 800 MW, 938 MW, 150 eurot/MWh) ja globaalsele kogemusele ning Euroopa näidetele; näitab tugevat tehnilist ja majanduslikku mõtlemist energiapoliitika teemadel.

Kõnelejatel on märgatav teadmiste varu majandus- ja maksupoliitika ning demograafia teemadel (nt automaks, käibemaksu ja tulumaksu tõusud, energiamaksud, lastetoetuste ja pensionide rahastuse mõju). Nad viitavad konkreetsetele näidetele (arstivisiiditasu kasvas üle 300%, hinnatõusud >40%), ning käsitlevad ka põhiseaduslikku ja parlamentaarset menetlust (ERJK, erikomisjonid, kodu- ja töökorra seaduse muutmise küsimus). Samuti tõstatatakse regionaalpoliitika küsimusi (maaelamajandusministerium, regionaalsed komisjonid).

Korduvalt kasutab numbreid ja tehnilisi aspekte: ENMAK-i arengukava, euribori mõju, pangadeka omakapitali tootlus, maksusüsteemi nüansid, riigieelarve mõjutused ning 2,6 miljardit eurot meretuuleparkide toetuseks. Esindatud on põhjalik energia- ja finantsvaldkonna analüüs ning sellel põhinev kriitika olemasolevale majandusmodelile. Rõhutatakse vajadust tervikliku pildi ja ekspertide arvamuste kaasamise järele, näiteks sotsiaalse sekkumise ja võiotuste kohta.

Esineja demonstreerib teadmisi energiajulgeoloogiast (Balti koostöö, sünkroniseerimine, põlevkivi kasutamine, CO2 püüdmine, juhitavad võimsused, gaasijaamad) ning majanduslike ja rahanduslike nüanssidega (2–3% SKP haiguspäevade kulud, 49,3 miljonit eurot süstematiseeritud muudatuste kuluna; automaksu ja registreerimistasude mõju). Viitab konkreetsetele aruteludele ja numbritele ning kasutab tehnilistele detailidele tuginevat diskursi (ENMAK, gaasiturbiinid, CO2 püüdmine).