Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Mereõigus ja piiride reguleerimine ning energiataristu kaitse teemad on keskmes; viitab ekspertide arvamustele ja juriidiliste võimaluste teadvustamisele piiride nihutamise kontekstis. Märgib Estlink 2 kahjustuste kontekstis taristute kaitse tähtsust ja energiaplaanide alusandmete läbipaistvust. Teabepõhine põhjuslik seos ning tehnilised nooled (piirid, taristu, energiaplaanid) on esiletõstetud.

Esitab konkreetseid viiteid rahvusvahelistele aruteludele (Tusk, Macron, roheregulatsioonid, kestlikkusaruande direktiiv, Pariisi kokkulepe, Trump). Kasutab Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika teemadel teaduslikke ning poliitilisi kontekste ja analüüsi. Tõstatab küsimusi „rohi“ ja hinnalanguse mehhanismide kohta ning peegeldab majanduspoliitilisi aruteludena toidu- ja maksuvahendeid.

Rakendab maksupoliitika ja finantsstruktuuride analüüsi, kasutades Leedu pangamaksu ja avansilise tulumaksu näiteid; toob numerilisi numbreid (14%→18% avansiline tulumaks, 22% dividendide maks) ning võrdlusi Eesti ja Leedu süsteemide vahel. Näitab ühtlasi teadlikkust pankade omakapitali tootlusest ning finantssektori maksustamise vastuoludest. Teemadeks on maksuarhitektuur, reguleerimise mõju ja riigieelarve seosed inimeste elukvaliteediga.

Demonstratsioon energiamajanduse teadmises: kasutab ENMAK-i ning täpsustab numbreid (2023 keskmine elektrihind 17,9 senti, jaotused biomassi, maagaasi, tuule ning päikese rollid; 2030–2035 prognoosid), samuti tarbija hinnale keskendumist ja võrguinvesteeringute tasuvust. Samuti viitab koolipsühholoogide nõuandeliini rahastamise ja sellega seotud probleemidele ning tervishoiu- ja haridusteemade(teemade) teaduspõhisele kontekstile. Tõendab oma väiteid konkreetsete numbrite ja raportite põhjal.

Ta demonstreerib energeetikavaldkonna põhiteadmisi ENMAK-i kohta ja elektrihinna korraldusest: märgib praeguse hinna ja tulevase hinnakujunduse erinevusi (u 15 senti vs 17 senti kilovatt-tunni) ning rõhutab tarbijate hindade olulisust. Viitab ekspertide ja spetsialistide seisukohtadele ning kasutab konkreetseid numbreid (nt 30 miljon vs 2,6 miljardit) argumendi toetuseks. Oma aruteludes keskendub ta tasakaalustatud energiasüsteemi jaoks — odava hinna ja suurte tootjate ligitõmbamise tasakaalule.

Näitab teadmisi sisekontrolli protseduuridest ja kohalikust omavalitsuse vastutusest; mainib sisekontrolli aruannet ning uurimise vajadust ning kajastab, kuidas kohaliku omavalitsuse hoiak ja tegevus võivad mõjutada rahastust ja usaldust. Kasutab konkreetseid näiteid (Tallinn, 400 000 euro, 1 350 000 euro) ja viitab dokumentidele kui tõendusmaterjalidele.

Geopoliitika ja rahvusvaheline julgeolek, energiapoliitika ja kliimapoliitika (parv/parRi Paris Agreement), ning rahvusvahelised organisatsioonid (WHO, ÜRO) annavad märgatava raami; kõne viitab majandusnäitajate ja konkurentsivõime mõjuritele ning kivisöe energiakasutuse kontekstile Hiinas. Esineja toob näiteid USA ja Hiina mõjust ning Euroopa vigade või eeliste hindamiseks kasutades üldiseid, kuid asjakohaseid näiteid. Teemade esiletõstmine näitab tugevat teadmistepiiri geopoliitikas, energias ja rahvusvahelistes suhetes.

Kohaldata toetus peamiselt majandus- ja finantsandmetele: toob esile euribori mõju, omakapitali tootluse võrdlused ning kasutab riikide näiteid (Läti, Leedu, Skandinaavia) varjutamata; rõhutab Arenguseire Keskuse raporti viiteid ja nõuab Exceli-põhist võrdlust pankade tulude kontekstis; kasutab tehnilisi mõisteid (omakapitali tootlus, kapitaliseeritus) oma väitlustes.