Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Kokku istungeid: 8

Täielikult profileeritud: 8

2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Põhinägemus on merealade taristu ja riigi suveräänsuse kaitse ning seetõttu eelnõu on igati asjakohane; toetus on tugev ja prioriteetne, rõhutades vajadust kaitsta majanduslikult ja turvalisuse seisukohalt. Ta toob välja, et Soome lahes toimuv ja neutraalvetega seotud küsimused tekitavad majanduslikku kahju ning seepärast on oluline kasutatavate regulaatorite tõhusus. Üldpilt on policy- ja kaitsekoordinaatori suunaline, mitte reform-vastane; hindab asjakohaseid muutusi taristu kaitses.
2025-02-19
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Rõhutab paanika vältimist ning rahuliku, ettevalmistatud lähenemise eelistust välispoliitikas. Esitab kriitilise küsimuse ministri väljaütlemiste kohta ning küsib tema kohta kabinetis. Seisab energiapoliitika ja kliimaeesmärkide järgimise eest, viidates rahvusvahelisele arengule. On kriitilise tooniga koalitsioonipartnerite käitumise suhtes ning märgib, et SDE roll koalitsioonis võib tunduda opositsioonina.
2025-02-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Keskfraktsiooni esindaja põhine positsioon on opositsiooniline valitsuse poliitikale ning pangamaksu vastane; rõhutab, et usuline/maailmavaatel põhinev poliitika kahandab majandust ja inimeste rahakotti. Seisukoht on tugevasti politika- ja majandusmotiivil põhinev, keskendudes maksudepoliitika ja valitsuse suutmatuse kriitikale. Ta esitab erakorralised valimised mandaadi uuendamiseks kui vajalikku lahendust ning näeb riigivalitsemist kui potentsiaalselt valitsuse mandaat kaotamise kaudu parandatavat. Pallina rõhub poliitilisele vastutusele ja majanduslikule mõjuanalüüsile kui põhilisele arutelukontekstile.
2025-02-17
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Tugev opositsioon valitsuse energiapoliitikale ja rohelise majanduse lähenemisele. Esineja rõhutab majandusliku mõistlikkuse ning tarbijahinna prioriteeti ja nõuab pragmaatilist majandustegevust; inimeste ja ettevõtjate jaoks mõistlikke otsuseid ning uue valitsuse vajadust (lauses: Eesti vajab uut valitsust, vahetust). Tema positsioon on tugevalt policy- ja väärtuspõhine ning keskendub finantsilise vastutuse ning riigi rolli läbipaistvuse tõstmisele.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Esineja on tugev opositsiooniline positsioon ning süüdistab praegust valitsust energeetikavaldkonnas ebaefektiivses otsuste tegemises ja ekspertide kuulamise eest kõrvale jätmises. Ta rõhutab, et esmaseks prioriteediks peab olema tarbijale taskukohane elektrihind ja rahaline jätkusuutlikkus, mitte mahukad infrastruktuuriprojektid, mis võivad majandust koormata. Ta väljendab valmisolekut hääletada peaministri umbusalduse poolt ning kutsub teisi koalitsioonikaaslasi samuti arvestama opositsiooni seisukohtadega. Ta frameerib selle kui valitsuse vastutuse selget muudatust vajava ülesandena, mida tuleb rahva jaoks selgelt paremaks muuta.
2025-02-12
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Põhirõhk on koalitsiooni taseme tervisel ja ministrite pädevusel; positiivne suund on ministrite osas korrektuuride ja vajaduse korral väljavahetuste kaudu valitsuse usaldusväärsuse taastamine (kõneleja rõhutab umbusaldusavaldusvõimalust). Seisukoht on tugevalt kriitiline valitsuse ja kohalike juhtide suhtes, rõhutades vastutuse ja läbipaistvuse vajadust.
2025-02-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Esineja rõhutab Euroopa mõjuvõimu tugevdamise vajadust ja kriitilise vaate kohta praeguse USA välispoliitika suhtes; leiab, et Euroopa on sügavalt unine ja nõrk ning vajab tugevat liidritegevust. Ta seob välispoliitilise suunamise rohepöörde ja majanduse konkurentsivõimega ning rõhutab, et tuleb reageerida USA protektsionismile ning Hiina arenevale mõjule. Positsioon on policy-/tegevusrohke ja kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, kutsudes reformidele ja ennetavale, mitte ainult reaktsioonilisele lähenemisele.
2025-02-10
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Valitsuse maksupoliitikale on ta kriitiline: tarbimismaksud ja tulumaksu tõstmine on majandust pärssivad ning kahandavad inimeste elukvaliteeti. Ta soovib suuremat maksustamist pankade kasumile ning kasutamist julgeoleku ja sotsiaalsete vajaduste rahastamiseks, viidates 2023–2024 aasta kasumile ja euribori mõjule. Ta rõhutab regionaalpoliitika tähtsust ning kohalike omavalitsuste tulude lõhet kui olulist probleemi, mida tuleb lahendada; pole vaatamata pikaajalisel valitsuskoalitsiooni kriitikale valmis liikuma kooskõlastatud lahenduste poole enne põhjalikku analüüsi.