Täiskogu istungite kaupa: Lauri Laats

Rõhutatakse majanduss kahjusid ja nende mõju (nt Estlink 2 sattunud kahjustused, energiaplaanide alusandmete läbipaistvuse küsimused ning suur summa (26 miljard) mainimine); rõhk on vajadusel läbipaistvusel ja majandustagajärgedel, mitte kasvulähedasel fiskalismil; üldine positsioon on taristu kaitse ja kahjude vähendamise suunas.

Toidukorvi hindade tõus ja toiduainete käibemaksu alandamise tõhususe küsimus; arutluses on pankade maksustamise mõjusus, kaubanduskeskuste ja kaupmeeste kasumi kriitika. Toob esile vajaduse leida mehhanismid hindade maandamiseks ja kasulikele ettevõtete mõjutamiseks, kuid ei esita konkreetset majandus- või maksupoliitika kavatsust.

Majanduse seisukohast on rõhuasetus maksu- ja maksustamispoliitika mõju hindamisel: võitlus pangamaksu vastu ja otsene soov hoida või suurendada inimeste ostjõudu (9% käibemaksu esmatoodetele). Kirjeldab Leedu mudeli erinevusi ning rõhutab, et Eesti süsteem erineb Leedust (klassikaline tulumaks vs avansiline tulumaks + dividendid). Kritiseerib valitsuse maksukorraldust kui majandust pärssivat ning rõhutab vajadust majanduskasvu soodustavate meetmete vastu, sh toiduainete maksude madalamaks muutmise ideed.

Majanduspoliitikas rõhutab majanduslikku ratsionaalsust ja tarbijahinna kaitset; on kriitiline roheenergia laialdase investeerimise ning hinnakujunduse suhtes, rõhutab vajadust hinnaga katsetada kasulikkust ning tarbijale koormuse vähendamist. Väljendab skepsist suurte kütuste- ja tuulepargidesse tehtavate kulutuste suhtes ning rõhutab, et majandusmudelid peaksid põhinema turul, mitte ideoloogilisel raamistikul. Soovib eelarve- ja investeeringute läbipaistvust ning ettevõtluse huvidega kooskõlalist poliitikat.

Majanduse seisukohast rõhutab tarbija elektrihinna prioriteeti ning on kriitiline ENMAK-i hinnaprognooside ja investeeringute osas, mis võivad suurendada tulevasi kulusid. Ta pooldab madalama kilovatt-tunni hinna eesmärke (soovitus 5–8 senti) ja rõhutab, et suuremad investorid tulevad ligi, kui hind on konkurentsivõimeline, mitte läbi ulatuslike riiklikult toidetud subsiidiumide. Näitab skeptitsismi suurte investeeringute kasulikkuse suhtes, kui need ei tulista konkureerivat eelist tarbijale.

Majanduslik seisukoht on suunatud korruptsiooni ja ressursihalduse läbipaistvusele; rõhutab kahjude ja kokkuhoiu arutelu (400 000 euro, 1 350 000 euro, 6700 hooldekodude elaniku jaoks), kuid ei esita üldist maksupoliitika ega majanduskasvu konkreetset programmi. Toob esile vajaduse raha tagasitoomiseks ja korruptsioonivastaseks tegevuseks.

Rõhutab konkurentsivõime ja majandusnäitajate tähtsust ning hoiatab rohepoliitika võimalikest tagajärgedest konkurentsile; märgib USA protektsionismi mõju ja Hiina tehnoloogilise arengu konteksti. Väidab, et rohepöörde edenemine peab arvestama globaalseid majandussuhteid ja tuleb kohandada Euroopa majanduspoliitikat vastavalt muutustele.

Majanduspoliitikas on ta pro-turul põhinev ja maksude vastu: ei poolda tarbimismaksude suurendamist, soovib pangandussektorile suuremat koormust (pangakapitali tootluse ja kasumi arvestus) ning kasutust riigieelarve finantseerimisel julgeolekule. Hindab rahvusvahelisi võrdlusi ja regionaalarvestust, rõhutades, et maksulaekumised ei tohi pärssida majanduskasvu; keskendub andmete alusel kaalutud otsustele.